Täiskuu lood: Naabrid mürgitavad
Toimetusse saabub vanem proua, silmis segu ahastusest ja otsusekindlusest.
“Ma olen suremas. Ainult teie saate veel mind aidata,” ütleb ta ajakirjanikku peaaegu käest haarates.
“Mu naabrid mürgitavad mind. Mul pole jäänud enam palju aega!” Proua saab tooli jalgade puhkamiseks ja klaasikese vett (sealt ta igaks juhuks ei rüüpa). Pikalt kirjeldab ta, mismoodi täiesti lõhnatut gaasi tema Kopli korterisse pumbatakse, niihästi ülevalt kui alt. Ei, õigupoolest ei teegi seda lihtsalt naabrid; seda teeb teadmata põhjustel Kaitsepolitsei. Võib-olla seetõttu, et proua teab tõde 9/11 terrorirünnakute kohta. Igatahes tabab teda igal õhtul koju jõudes kohisev vererõhutõus. Kui päeval olnud vererõhk 16 (nii kinnitab proua ise), siis “gaasi peale” tõusvat see kohe 500 ligi.
Selle väga raskestiusutava loo ärakuulamine nõudis mult hiljuti peaaegu pool tundi. Üritasin tagakiusamise ohvrit lohutada, soovitasin mõelda kolimisele ja aknaid lahti hoida (“Aga sealtkaudu lastaksegi ju gaasi!” hüüatas proua nördinult halva nõuande peale) ning sain talle siis kuidagiviisi lifti ette kutsutud. Täiskuu oli kulmineerumas ühe päeva pärast.