VANA KULD: Neinar Seli - salapärane Tartu ärimees
"In god we trust, all others pay cash!" hüüab loosung Tartu suurärimehe Neinar Seli (35) kabineti seinal. Kellele ta maksab ja kes talle maksavad, seda peab Seli saladuses.
Äripisikust nakatus Neinar Seli sõprade ringis Neiku) juba enne Gorbatšovi ettevõtlussula. Lai avalikkus tundis teda 80ndate keskel kui edukat noort vägimeest ja ülikooli läbi aegade noorimat õppejõudu. 1977 võitis Seli vasaraheites Eesti juunioride meistrivõistlused, ülikooli esimesel kursusel tuli pooljuhuslikult sama tiitel tõstmises. TRÜ kehakultuuri lõpetas Seli cum laude, 1990 kaitses bioloogiakandidaadi kraadi.
Kitsale seltskonnale oli ta aga nutikas ärimees, kes askeldas valuutaga, müütas ühesuguse eduga nii salatit, tulpe kui ka aulosid. 1988 asutas Seli koos nelja mõttekaaslasega ühe Tartu esimese nännipoe Figaro. Nüüd hindab ta oma osalusega ettevõtete bilansimahtu suuremaks kui Tartu linnal ja ülikoolil kokku.
Seli lähim võitluskaaslane on kunagine Tartu kaubandusvalitsuse juhataja Veljo lpits. Nende poisipõlv möödus koos Tammelinnas, ühiselt alustasid nad äri ka Figaros.
Selile lähedased ärimehed on ka Andrus Ansip ja Vello Peedimaa. Ansip juhtis varem Seli ühte ettevõtet AS Rondam, töötas seejärel lühikest aega Sotsiaalpanga ja Põhja-Eesti Panga Tartu filiaalides ning peab nüüd Tartu Kommertspanga pankrotihalduri ametit. Viimase panga nõukogu esimees oli endine Tartu Ülikooli haldusprorektor Peedimaa, kes töötab praegu Rondam erastamiskonsultandina.
Ja loomulikult ei saa sõpradest rääkides unustada riigikogu juhatuse esimeest Toomas Savi. Mõlemad kandideerisid valimistel reformierakonnas, Savi oli Tartu kandidaat nr 1 ja Seli nr 3. Erakonna aruande kohaselt annetas Seli eraisikuna valimiskampaaniaks 135 000 krooni.
Oma businessi kohta ütleb Seli kavalalt: "Suurem osa ärist käib väljaspool Eestit, aga proovige seda tõestada" EE pole luurega tegelnud, kuid märgib, et Seli tuiskab kui Figaro kord Venemaal, kord USAs. Suure Lombi taha lendab ta kolm-neli korda aastas. Oma sealseid partnereid ei taha Seli nimetada, jättes legendid elama. Küll aga tunnistab ta, et sai Ameerikast päranduse.
Eestis ei soovi ta enam pankuri-härrat mängida. Põlva Rahvapangast võttis ta koos Peeter Kilomaniga enamiku rahast välja, meeste Tartusse kavandatud ühisprojekt Livoonia pank jäi aga ainult unistuseks. Siiski on tal Rahva-pangas läbi Rondami 150 000-kroonise aktsiapaki nii palju mõjuvõimu, et ta sai hiljuti takistada Põlva pangaja Virumaa Kommertspanga kiiret liitumist.
90ndate algul oli Seli firmade kasv ülikiire. Veljo Ipits on öelnud, et venelased käisid tollal teilt õppimas, kuidas äri teha. Sinu edu seostatakse suurte laenudega Moskva tšetšeenide firmalt L. Kana. Arveldamine olevat käinud dzhiipides, summad ulatunud sadadesse miljonitesse.
Seli ega Seli firmad ei ole võtnud L.Kanalt laenu. Tõsi on aga, et L.Kana ostis meilt autosid meeletute hindadega. Selle pealt on võitnud enamik Eesti Ameerika autosid vahendavaid firmasid. Minagi jõudsin selle saba peale sõita. Venemaal ei olnud siis veel tollimakse, saadi meeletuid kasumeid. Aga saadi tõmmata ka. Mõlemalt poolt.
Sa olid tihedalt seotud Tartu Kommertspangaga, olid panga suurklient, aitasid Rein Kaareperel valuutat välja vedada.
Valuuta transport oli meeletu. Ükskord viisime Peeter Väänaga turvakohvreid isegi ministrite nõukogu autobaasilt üüritud kaatriga läbi kalasadama. Aga Kaarepere isiklikult ei teinud seda kunagi.
AS Forwardi arvel on ligi kahe miljardi rubla hankimine TKPle 1992 suvel, mida kasutati suuresti siiani pingeid pakkuva AS Klausi kütuseostu finantseerimiseks. Kas rublad tulid Peterburi firmalt Vek?
Rublasid taheti veel sügiselgi. aga eelmised asjad olid lahendamata. Rublad liikusid läbi TKP Togliatti filiaali. Panga, Klausi, Eesti Kütuse ja AS Leo vahel tekkisid arusaamatused tasumisel. Klausi omanik Mihkel Anderson hakkas jooma, löödi minema ja kadus üldse areenilt. Asja võttis üle Leo, kuid praeguseks on see firma minu teada müüdud.
Lisaks 50 000 tonni kütuse toomisele oli neil vaja veel mingi tehing teha.Tegelikult sõlmis Eesti Kütus mitte kaks, vaid kolm laenulepingut. Kolmas oli küll kütuse kohta, kuid selle peale pidi metall tulema. Vekil ei ole dokumentaalselt tõestatavat seost selle üritusega. Vekiga suhtlesid Leo juhid. Mina olen Vekiga mingi tehingu teinud 6-7 aastat tagasi.
(Täpsemalt ei taha Seli tehingut kommenteerida TKP teise pankrotihalduri Urmas Trossi sõnul tahtis Fonvard panga moratooriumi ajal vormistada rublade kohta deposiit-lepingut, kuid see ei õnnestunud. Rublad jäid tavalisele madalaprotsendilisele arveldusarvele. Müüdi kohaselt oli Selil tollal probleeme, tema garaazhi olevat pistetud pomm ja kolm autot põles ära. Seli ise kinnitab, et mingit pommi pole pandud, garaazhis olnud bensiinivaadid süttisid juhuslikust sädemest. Toim)
Sul jäi panka erinevatel andmetel 20-50 miljonit krooni. Kas haavad on nüüd ravitud?
TKP suhtes olin ma võib-olla pisut sinisilmne. Ma istusin likvideerimiskomisjonis võlausaldajate esindajana pool aastat Kaarepere laua taga ja oleksin pidanud järgnevat ette nägema. Panka kinnijäänud raha pole ma tänaseni täielikult kätte saanud. Omaette küsimus on. mida minu rahaks lugeda.
Sind on süüdistatud TKP paremate laenude endale napsamises.
Laene müüdi rangelt oksjoni kaudu. Miks ma oleksin pidanud valima halvad laenud? Tõsi, ma olen ära ostnud ka Comexi laenu. Siis maju ei arvanud, et see on halb laen. Ega teisedki pole ideaalsed. Türi Metsa laen oli 5,7 miljonit krooni, kuigi firma varad maksid tegelikult 1,5 miljonit.
(Ansipi sõnul on Seliga seotud firmad ostnud TKPst ligi 30 laenu. Suurimana nimetas ta 8 miljoni kroonist laenu Haapsalu hotellile.)
Likvideerimiskomisjonist pärineb vastasseis Seli contra Dudkin. Dudkin istus paar kuud vanglas süüdistatuna 60 000 dollari omastamises. Dudkin väidab, et andis raha Selile.
Dudkinist hakkaski pihta ühe kreeditori eelistamine teisele. Ma olen lubanud, et ei kommenteeri neid asju.
Miks Tartu pank põhja läks?
Üks põhjusi oli see, et valuutaosakonnas puudus täielikult raamatupidamine. Algusest peale, juba Veetõusme ajast saadik.
Juhtkonna haridus oli puudulik. Likvideerimiskomisjoni liikmena pidinkuulma sedagi, kuidas juhatuse esimehe asetäitja Sander Karu küsis oma raamatupidajalt, mida tähendab deebet ja mida kreedit. Walkost tulnud Karu esitas likvideerimiskomisjonile avalduse, et saaks minna likvideeritava panga rahadega Genfi pangatöötajate täienduskursustele.
Muidu tore inimene: mängib kannelt ja müüb vaipu.
Ülikool ja vasar: vana arm ei roosteta
Seli oli ülikooliga seotud 17 aastat, neist viimased 5 juhtis ta ülikooli spordibaase. 1993 pakuti talle Peedimaast vabaksjäänud ülikooli haldusprorektori kohta. Seli ütles "ei" ja uueks prorektoriks sai tema ammune tuttav, seni linna kultuuri-ja spordiosakonda juhatanud Riho Illak. Meeste suhted said alguse Tartu levimuusikapäevadel, kus Seli tegeles turvamisega, Illak oli orgkomitee esimees. Nüüd on suhted jahenenud. Seli: "Illakuga mina luurele ei läheks ja tema talendi austajate hulkaei kuulu." Aasta algul süüdistas Illak reformierakonda, et see palkas tema järele nuhkija.
Mida Sa ülikooli majandamise kohta arvad?
Tagantjärele on mul hea meel, et ma omal ajal haldusprorektori kohta vastu ei võtnud. Koobi ajal oli rektoriga kohtuma minek nagu eksamile minek. Nüüd ma ei saa aru sellest, kui mingi autojuht peab oma sünnipäeva rektori kabinetis.
Ma ei tea ülikooli viimast seisu, aga mulle tundub, et Tartu Ülikooli seadus annab veel suurema vabaduse teha maksumaksja rahaga, mida tahad.
Kas sa oled püUdnud ühendada oma kunagist eriala ja äri?
Koos Toomas Savi ja Andrus Ansipiga tahtsime läbi AS Donna luua taastusravi keskust. See sai rendile Tartu kesklinnas lastepolikliiniku likvideerimisel vabaks jäänud ruumid. Loobusime rendi-õigusest Livoonia panga kasuks kokkuleppega, et pank ehitab taastusravi keskuse hoovipealsesse hoonesse. Livoonia ei saanud aga 1993. a stabilisatsiooniperioodi tõttu litsentsi. Hiljem lagunes Kilomaniga seotud seltskond sisemiste finantsprobleemide tõttu.
Kas sport ja ärimaailm on väga erinevad?
Ei ole, kui me ei räägi sellistest spordialadest nagu poks või maadlus.
Kas Seli äri on poks või kergejõustik?
Pooldan seda kergejõustiku-sarnast diplomaatilist äri. Näiteks Viisnurga erastamisel üritasime läbirääkimistega lahendust leida. Meieühine lõpp-pakkumine oli 9 miljonit krooni suurem kui VN-Holdingu oma ja lõppotsus tundus meile ebaõiglane. (Viisnurkmüüdi Hansagrupi poolt finantseeritud VN Holdingule põhjendusega, et selle äriprojekt oli parem). Mis puutub aga poksiringi, siis sealt olen ma alati vähemalt enda jaoks võiduga välja tulnud.
Suhted vasaraga praegu?
Viimased kolm aastat ei ole ma enam treeninud, aga ma olen püüdnud ikka võistlemas käia ja viimased 15-20 aastat olen olnud Tartu linna meister. See, et ma olen Eesti edetabelis siiani 7- 8. kohal, näitab lihtsalt meie vasaraheitjate viletsat taset.
Artikkel ilmus 5. mail 1995
