Pruuniks teiseks juuniks
Arstid aga tuletavad meelde, et nahavähki haigestujate hulk järjest suureneb ning seda seostatakse peamiselt just päevitamisega. Seetõttu tasuks päikeseihalusest hoolimata päikesevõttu suhtuda ettevaatlikkusega.
Mõned nahaarstid soovitavad haigestumise riski vähendamiseks üldse mitte päevitada. Need, kellel talvel kogunenud stress ja pinged kehast ja meeltest tänu päikese-paitusele justkui õhku haihtuvad, ei taha seesugusest nõuandest kuuldagi. Pealegi, meie kliimas on päikest ju niigi vähe! Kuidas aga käituda, et päikesevõtt kahju ja soovimatuid tagajärgi kaasa ei tooks?
Kosmeetik Aile End leiab, et päris
ohutut viisi päevitamiseks polegi. „Hoo-limata hoiatustest kohtan oma praktikas tihti inimesi, kes päikesekaitsele tähelepanu ei pööra. Eriti noored tahavad saada kiiresti pruuniks nahapõletuse hinnaga, mõtlemata, mida see vanemas eas kaasa toob. Nii see nahavähki haigestunute hulk aina suurenebki. Rasked päikesepõletused noores eas võivad suuresti tõsta nahavähi riski täiskasvanueas. Vähk areneb välja pikkade aastate jooksul," rõhutab Aile End. „Paljudel vanematel prouadel on näol pigmendilaigud ja sügavad kortsud, mida püütakse mitmesuguste protseduuridega parandada," toob Aile End näite päikesega liialdamise mõjust hilisemas elus.
Tahan ikkagi pruuniks!
Kui inimene on endale päevitamisega seotud riske teadvustanud ja päikesest loobumine siiski kõne alla ei tule, peaks päikesevannide võtmisega algust tegema tasapisi. „Alustada võiks 15-20 minutist ja pikendada päikese käes viibimise aega järk-järgult. Päike hakkab peale alles 3.5. päevitamispäeval. Kaitseks UV-kiirguse eest asub keha tootma melaniini, mis an-
nab nahale pruunika jume, see omakorda on kaitseks kiirguse ning rakkude kahjustumise eest. Kehal kulub melaniini tootmiseks aega ja seepärast ei lähe inimene pruuniks ühe päevitamiskorraga," selgitab Aile End.
Tasub vahet teha kolme liiki ultraviolettkiirgusel, mis kõik mõjutavad meid erineval moel. Muu hulgas ka seetõttu, et inimestel on UV-kiirguse suhtes erinev tundlikkus. „UVA-kiired on pikema lainepikkusega ja seetõttu suudavad tungida sügavale nahka, tekitades kortse ja nahavähki. UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel. Maapinnale jõudvatest ultraviolettkiirtest on 95% UVA ja 5% UVB. UVB-kiired on lühema lainepikkusega ega jõua naha pealispinnast kaugemale. UVB toime sõltub aastaajast, kellaajast ja õhutemperatuurist. UVB-kiirgus soodustab pigmendi teket ning tulemuseks on nähtav päevitus. UVB-kiirgus soodustab D-vita-miini teket, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust. UVC-kiired aga maapinnani ei jõua, neeldudes osoonikihis. Samas, kui osoonikiht hõreneb, väheneb ka looduslik kaitse," sõnab Aile End.
Kas päikesekaitsevahendist piisab?
Kõige suurema kahju - päikesepõletuse -ärahoidmiseks tuleb kasutusele võtta sobiv päikesekaitsevahend. Märgistus SPF (Sun Protection Factor) näitab kreemi võimet kaitsta nahka päikesepõletuse eest. „Mida suurem on päikesekaitse number, seda rohkem aega kulub päikesepõletuse tekkeks. Selle aja saamiseks tuleb SPF-faktor korrutada kümne minutiga, näiteks 10 minutit x SPF 15 = 150 minutit, st 2,5 tundi. Päevitamist alustades peaks kaitsefak-tor olema tugevam ning kui nahk on juba pruunistunud, võib kreemi vahetada nõrgema vastu," selgitab Aile End.
Päikesekaitsevahendit tuleks peale määrida 15-30 minutit enne päevitamist, et kreem jõuaks sisse imenduda. Seejärel peab kaitset 2-3 tunni möödudes ning pärast ujumist ja higistamist uuendama.
Erilist kaitset päikese eest vajavad lapsed, sest nende nahk on täiskasvanute omast tundlikum. „Ka rasedad peaksid kasutama kõrgema kaitsefaktoriga kreeme, sest raseduse ajal on nahk põletustele vastuvõtlikum ning kergesti võivad tekkida pigmendilaigud. Pärast päevitamist tuleks kreem maha pesta ja nahka niisutada, et ära hoida selle kuivamist ja ketendamist," lisab Aile
End.
Kuigi päikesepõletuse eest kaitsevate kreemide valik on lai, ei ole häid vastuseid küsimusele, kas ja kuidas on
need seotud nahakasvajate tekkega. „Mil-list konkreetset päikesekaitsevahendit valida, kas kreemi või pihust, on igaühe enda otsustada - kõik oleneb sellest, mis mugav ja meeldiv tundub. Tuleb aga teadvustada, et kreemidega välditakse nahapõletust, mitte nahavähi ohtu!"
Päikesevalgus ja D-vitamiin
Ultraviolettkiirguse kasulike toimete kohta teatakse vähem kui kahjulike toimete kohta. Teadaolevalt vallandavad UV-kiired nahas D-vitamiini sünteesi, kuid on tõendatud, et üle SPF 8 kaitsefaktoriga kreemid ei lase sellel protsessil sündida. D-vitamiin piirab teatud vähirakkude kasvu ning pakub kaitset mõningate vähihaiguste, sealhulgas nahavähi vastu. Kas võib juhtuda, et päikesekiirguse vähesuse ja päikesekaitse-vahendite kasutamise korral võib tagajärjeks olla hoopis D-vitamiini puudulikkus ja sellest tulenevad probleemid?
D-vitamiini sünteesiks vajaliku UV-kiirguse doosi saamiseks pole vaja ilmtingimata päevitada, piisab päikesevalguse käes viibimisest. „Kui rannas päevitan, panen kindlasti peale päikesekaitsekreemi, aga kui jalutan parki, poodi või tööle, siis tavaliselt ma kreemi ei kasuta. Piisab üsna vähesest päikesega kontaktis olemisest (u 15 min), et saada kätte päevane D-vitamiini doos. Minu puhul juhtub see ajal, kui kõnnin hommikul jala tööle," räägib Aile End ja nendib, et pimedal ajal võtab ta D-vitamiini lisaks ning püüab tervislikult toituda. Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks.
Kuigi puudub ühtne seisukoht küsimuses, kas päikesevõtt on üdini kahjulik või siiski ka kasulik, soovitab kosmeetik suve tulekuga alati päevituskreem käepärast hoida, palju vett juua ja korralikke UV-filtriga päikeseprille kanda. „Kõike tuleb teha mõõdutundega, aga see mõõdutunne on inimestel väga erinev," tõdeb Aile End lõpetuseks.
PÄIKESEKAITSEVAHENDITE KAITSE TUGEVUSED:
SPF 6 ja 10 - nõrk kaitse
SPF 15, 20 ja 25 - keskmine kaitse
SPF 30 ja 50 - tugev kaitse
SF 50+ - väga tugev kaitse
