Eesti eest! Eesti osaleb esimest korda floristide maailmameistrivõistlustel
Kõlab sportlikult, kuid pigem on tegu rahvusvahelise lillepeoga, kus kokku tulnud meistrid näitavad üksteisele ja publikule oma kunsti. Lilleseade on ajas lüheldane ja selles mõttes on üritus peaaegu võrreldav ooperi- või balletietendusega.
Floristide suurüritus, iga nelja aasta tagant toimuv Fleurop-Interflora World Cup kannab tänavu järjekorranumbrit 14. Seekordse võistluse korraldaja on Saksamaa Fleurop AG (11.-13.06 Berliin). Esimest korda on kohal ka Eesti - korraldajad valisid meid esindama Ahti Lyra.
Võistluse üldteema on „Vabadus", mille valikut põhjendatakse järgmiselt: „Elu sunnib meid iga päev mõtestama oma positsiooni vabaduse ja kohustuste vahel. Vabadus kui mõiste inspireerib purustama müüre ja ületama piire - sestap on Berliin eriti sümboolne paik. Märksõnadeks on õigus, sõltumatus ja loovus".
Kolm pirukat ahjus
Võistlejatel tuleb ette valmistada kolm tööd. Esimene peab olema läbinisti isiklik - avama võistleja olemuse; teine täielikult kantav - revolutsiooniline ja enneolematu n-ö ühekäekimp; kolmas orgaaniline. Kui kõrvalseisjale näib looduslikkus lillekimbu puhul endastmõistetav, siis tänapäeva floristile sugugi mitte - anor-gaaniliste abimaterjalide kasutus aina süveneb ja sellega ollakse sedavõrd harjunud, et nüüdse piirangu juures satutakse juba tõsistesse raskustesse. See näib lausa vabaduse piiramisena, andes seega peateemale uue tahu.
Ainult et - „looduslik" ei tähenda ju üksnes taimset! Just materjalivaliku laiendamise ja „tuunimise" peale kulub Ahti Lyral, meie esindajal, suur hulk aega ja vaeva. Praegu käsil oleva kolme võistlustöö jaoks on ta loomas ei vähem ega rohkem kui skulptuure, mis peavad lilleseadeid tõstma, nende tähendust toetama ja efekti rõhutama. Eesmärk ei ole mitte ainult võita meistritiitel, vaid igaveseks kindlustada koht just põhjamaade floris-tikamaailmas, kus seni ei olda meie põhjamaisuses veel täiesti veendutud.
Sügavad teemad ja mööduv iluhetk
Kuna lilleilu on hetkeline, üritatakse seda igati jäädvustada. Rääkides floristika festi-valivälistest avaldumisvormidest - Ahti tööd on leidnud kajastamist paljude maade erialaajakirjades. Lisaks perioodikale antakse välja koguteoseid, millest esinduslikumad on vaieldamatult kunstialbumi staatuses.
Belgia kirjastust Stichting Kunstboek juhib mees nimega Jaak Van Damme, kes annab välja pakse raamatuid nii kunstist, arhitektuurist, fotokunstist, disainist, ku-linaarkunstist kui ka floristikast - viimasest on kümme aastat avaldatud aastaraamatuid. Kusjuures Ahti Lyra on saanud üheks kirjastuse lemmikautoriks. Eelviimase raamatu kaanepildiks oli valitud samuti tema töö. Tänavuses pidulikus juubeli-numbris pälvis Ahti preemia Silver Leaf ehk hõbemedali ning väljaande sisse pandi kõik tema esitatud tööd (juba see fakt pidi autori sõnul olema harukordne vedamine).
Ahti Lyra töid vaadates saate aru, et just nii see peabki olema - neis on palju uudsust ja ilu, taustaks jõuline, lausa agressiivne sõnum, mis kunstiringkondades kindlasti tähelepanu pälvib. Tema loodu käsitleb sageli raskeid teemasid, mis on Ahti enese jaoks valupunktid, kuid ilmselgelt käristavad ka kogu ühiskonda - ilu või inetus, vabadus või piirid, ahistamine või õitseng, teke või häving.
Ahti ise on öelnud oma tulevase esinemise kohta järgmist: „Oma töödes tahan ühendada Eestimaa looduse tagasihoidlikud annid ning troopiliste lillede sära ja hiilguse. Inspiratsiooni selliseks lahen-
duseks andis Eduard Wiiralti „Lamav tiiger", mis minu meelest iseloomustab kogu võistluse teemat väga hästi."
Loodusmaterjal ja taust
Vaat selliseid plaane haub Ahti Lyra, noor, pikk ja sitke mees, kellel energiat lausa silmist välja lööb. Sündinud võroke, õppinud teoloogiat, olnud aga eluaeg tegev ja tugev ka lilleseades, juhib praegu Tallinnas lille-kauplust Masha Narva maantee, Pronksi ja Jõe tänava nurgal.
Igapäevase praktika kõrval (Ahti täidab ka veebipoe Interflora tellimusi) jääb flo-rist sageli poeruumidesse teda haaranud projekti kallal poole ööni nokitsema. Esmalt tekib kontseptsioon, siis kogunevad materjalid, järgnevad katsetused, mudelid ja vormid ning lõpuks toimub pildistamine, kuhu on sageli kaasatud ka modell. See pole sugugi vaid lilleseade, habras ja ajas lüheldane, vaid nähtus, mis seisab skulptuuri, moe- ja fotokunsti vahel. Tulvil pakatavat potentsiaali, võib see tegevus ühel heal päeval hakata nõudma filmikunsti vahendeid (püüan olla prohvetlik).
Miks aga floristid võistlevad maailmameistri tiitli nimel, ent näiteks kujurid mitte? Alal toimivad teised hoovad? Selle kõige taustal näib täiesti ebaõiglane, et flo-ristide väljendusvahendeid ei ole haaratud veel kõrgema kunstihariduse programmi. See kiiresti arenev ala nõuab nii kompositsioonilisest kui ka tehnilisest küljest professionaalset ettevalmistust, janunedes samas tähelepanu ja saavutuste järele. Liiatigi - tarbib ju iga kodanik lilleseadet tihedamini kui näiteks ooperit. Selleta ei saa läbi paljud elualad ja suursündmused.
Üks on kindel - floristika staatus on muutumas, ka meil. Sellele aitab kaasa Ahti Lyra esinemine Berliinis. Edu!
