10.06.2015, 08:20

Varjupaika tahtnud sudaanlased tembeldati kurjategijateks

Mullune kohtuasi paneb inimõiguslasi ja advokaate murelikult küsima, kas Eesti riigi sõnad ja teod ikka langevad kokku.

Kristjan Pihl

22aastane Abdelrahman Arbei Ahmeid Heissen(paremal) ja 21aastane Khaled Saleh Naser

FOTO: EE digileht

Mullu 30. juuli öösel tabas piirivalve Põlvamaal, piirist paari kilomeetri kaugusel kaks noort sudaanlast. 22aastane Abdelrahman Arbei Ahmeid Heissen ja 21aastane Khaled Saleh Naser vastupanu ei osutanud. Mehed soovisid varjupaika taotleda, kuid nende väitel selgitasid piirivalvurid, et selleks pole õige aeg. Hiljem selgus, et õige hetk oli juba lootusetult möödas. Riik algatas sudaanlaste suhtes kriminaalasja ja saatis nad kurjategijatena koduriiki tagasi.

Eesti riik sai mullu üldse 155 varjupaigataotlust. Neist rahuldati iga kolmas. See näitaja teeb meist Euroopa suletuima riigi. Isegi lähinaabrite juurde kiputakse rohkem. Lätile esitati mullu 375 ja Leedule 440 taotlust, rääkimata Soomest, kuhu soovis jääda 3625 inimest.

Kuluaarides lahatakse juba ammu fenomeni, et millegipärast Eestisse pagulasi ei taheta, ja pakutakse ka võimalikke tõlgendusi. Kõige intrigeerivam versioon väidab, et Eesti kohtupraktika ristib pagulased kriminaalideks enne, kui nad varjupaiga taotlemiseni jõuavad. Just nii sudaanlastega juhtuski.

Kommenteeri Loe kommentaare