Aastas teeb Eesti umbes 490 inimesele ettekirjutuse riigist lahkumiseks. Üldjuhul antakse neile, bürokraatlikus keeles “seadusliku aluseta” riigis viibinud inimestele selleks 30 päeva aega. Kui kahtlustatakse, et isik Eestist vabatahtlikult ära minna ei soovi, alustab riik väljasaatmist jõumeetodeid kasutades, ütleb politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna integreeritud piirihalduse büroo juhtiv piiriametnik Egert Belitšev. Sama kehtib ­väikse viivitusega kõigile neile, kes 30 päeva jooksul Eesti tolmu oma jalgadelt ei pühi. 90 protsenti lahkumisettekirjutustest õnnestub karmimal või leebemal moel ka teoks teha.

Erinevalt sellest, mida konservatiivne rahvuslane oma higistes hirmuunenägudes ette kujutada võib, ei deporteerita Eestist inimesi enamasti sugugi Aafrika südamesse. Peaaegu pooled 196st mullu jõuga väljasaadetust pidid minema siiasamasse Venemaale, Lätti ja Leetu, ehkki üks inimene saadeti ka Kanadasse.

Viis inimest pandi Soome suunduvale laevale ‒ koos naasmiskeeluga. Kuivõrd Venemaale deporteerimine tähendab vaid üle Narva jõe silla toimetamist, on see väljasaatmine suhteliselt odav. 196 soovimatust isikust vabanemiseks kulus mullu kokku 66 174 eurot, keskmiselt 337 eurot inimese kohta.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega