Sa oledki see, mida sa sööd: nüüd teaduslikult tõestatud!
USA teadlased usuvad, et on leidnud seose inimese kehas pesitsevate mikroobide ja aju keemilise tasakaalu vahel. Depressiivsetel inimestel on sarnased sooltebakterid. Ahvidega tehtud katsed näitasid, et nende seedekulglas leiduvad bakterid oskavad luua samu neurokemikaale, mida kasutab aju kehale käskluste edastamiseks.
USA Texase Tehnoloogiaülikooli teadlane Mark Lyte (60) selgitab, et ahvide, nagu kõigi selgroogsete seedekulglas toimetab tohutul hulgal mikroorganisme. Nende triljonite bakterite geneetilist materjali nimetavad teadlased mikrobioomiks. Kokkuvõetuna võib selline kogus baktereid kaaluda kuni kuus naela (ehk ligi 12 kg) ning moodustada omaette organi, mille tõelist olemust teadus alles hakkab avastama. Lyte püüabki oma laboris tõestada, et seedekulglas leiduvad bakterid suhtlevad närvisüsteemiga, kasutades selleks samu neurokemikaale, mis ajus infot edasi toimetavad.
“Me ei teadnud varem, et meie seedimine samu aineid suudab toota,” räägib Lyte New York Timesile. “Nüüd tulebki välja uurida, kas ja kuidas soole neurokemikaalid mõjutavad aju omi ja vastupidi. Ehk on sellisel kommunikatsioonil mõju meie käitumisele.”
Soolebakterid toodavad vitamiine ja lõhustavad kehas toitu; nende olemasolu või puudumist on seostatud rasvumisega, soolepõletike ning retseptiravimite toksiliste kõrvalmõjudega. Nüüd aga usuvad bioloogid, et paljuski sõltub mikroobide tegevusest meie inimeseksolemine.
Inimese mikrobioom sisaldab kaht miljonit unikaalset bakterigeeni, mis omakorda moodustavad 23000 geeni meie rakkudes. Kogu meie geneetilise materjaliga võrreldes pole seda just palju. Tom Insel, Rahvusliku Vaimse Tervise Instituudi direktor aga selgitab, et bakterigeenidel on tohutu mõju inimese minatundele. “Vähemalt DNA seisukohast võttes oleme me rohkem mikroobsed kui inimlikud olendid. See on inimese arengu seisukohalt oluline kaemus.”
On selge, et bakterid mõjutavad inimfüsioloogiat, nüüd püüavadki teadlased välja selgitada nende täpset mõju ajule. Soole mikroorganismid eritavad suurel hulgal keemilisi ühendeid. Teadlased nagu Lyte on avastanud, et tegemist on samade ainetega, mida kasutavad neuronid ajus reguleerimaks meie tuju — dopamiin, serotoniin ja gamma-aminovõihape (GABA). Nood omakorda mängivad rolli kõikvõimalike seedehäirete tekkes, mis võivad põhjustada sügavat depressiooni ja ärevust.
Lyte on püüdnud uurida, kuidas teatud kindlad soolebakterid aju mõjutavad, toimides nagu psühhiaatrilised ravimid. Selleks uurib ta vastsündinud ahvide väljaheidetest leitud batkerite psühhoaktiivse mõjuga koostisosi. Need leidnud, asendab ta ühe ahvi mikroobid teise omadega, et uurida, mis määral väljavahetatud bakterid mõjutavad ahvi neuroloogilist arengut.
Katse õnnestumise korral pakuks see intrigeeriva hüpoteesi. Ärevust, depressiooni ja mitmeid lapseea psüühilisi häireid on tihti seostatud seedetrakti hälvetega. Mikroobide asendamise näol pole tegemist invasiivse ajukirurgiaga ja just see asja mõte oligi — inimese bakterite väljavahetamine võib ju olla keeruline, aga siiski tunduvalt lihtsam kui tema geene muuta.
Katsed on küll veel pooleli, aga teadlased on kindlad, et mikroobid mängivad vaimsete häirete tekkes olulist rolli. Lyte’i enam kui 25 aastat tagasi alustatud töö on hakanud vilju kandma. On tõenäoline, et ühel päeval saame me mikroobide abil diagnoosida neuroloogilisi häireid, ravida vaimuhaigusi ja ehk isegi neid aju sees “ära parandada”.
Allikas: New York Times
