Elon Musk – Marsi kolonisaator
Kunagine Eesti Ekspressi peatoimetaja ja tänane ettevõtja Aavo Kokk kirjutab ühest kõigi aegade suurimast innovaatorist – Elon Muskist.
Uriini jättis ta alles ja sünteesis raketikütuseks. See oli Mark Watney – Andy Weiri raamatu “The Martian” peategelane. Markiga juhtus nimelt niisugune vilets lugu, et viis tema kaaslast lendasid Marsilt kiiruga tagasi koju Maale, kuid Mark jäi maha. Liivatormis oli mingi metalltoru lahti pääsenud ja Marki skafandrisse augu löönud. Teistele tundus, et Mark on surnud.
Markil on siiski võimalus. 3200 kilomeetri kaugusel on koht, kuhu nelja aasta pärast pidi tulema järgmine Marsi ekspeditsioon. Seal oli juba väike rakett, millega ekspeditsioon lendab Marsi orbiidile, kuhu on ootama jäänud planeetidevaheliseks lennuks kõlbulik laev.
Enne peab Mark aga kuidagi Maale märku andma, et ta on elus; leidma võimaluse, kuidas toota juurde toitu; ehitama ümber marsikulguri, et sõita sinna 3200 kilomeetri kaugusele. Lõpuks peab ta ka ümber ehitama kosmoselaeva, et see jaksaks lennata päästjatele vastu vähe kõrgemale orbiidile kui esialgu plaaniti. Ka oli vaja raketikütust juurde toota. Selleks sobisid nii hapnikuks ja vesinikuks lahutatud liigne vesi kui ka uriin ja muu vedel värk.
Raamatus kirjeldatakse detailselt, kuidas Mark kõiki neid tehnilisi probleeme lahendab. Mis aga eriti oluline – kõik Marki kasutatud võtted on juba täna täiesti võimalikud. Just see asjaolu muudab Andy Weiri raamatu eriti kütkestavaks. Pluss elegantselt ja humoorikalt kirjeldatud visa peategelase karakter. Kui Mark Watney poleks astronoom, oleks ta ettevõtja.
Marsi koloniseerija
Elon Musk on astronaut Mark Watney moodi mees. Ta teeb asju, mida on peetud võimatuks. Seejuures juhtub kogu aeg midagi, mis tahab seatud plaanid nässu keerata. Markile tähendaks see surma Marsil, Elonile ettevõtete pankrotti, varanduse ja maine kaotamist. Aga nad mõlemad on kuradi visad. Mida raskemaks olud keeravad, seda leidlikumaks mehed muutuvad.
Tundub uskumatu, et selline mees nagu Elon Musk on üldse olemas. 12aastaselt kirjutas arvutimängu ja müüs selle 500 dollari eest ühele arvutiajakirjale. Tookord elas ta veel oma sünnimaal Lõuna-Aafrika Vabariigis.
24aastaselt – nüüd juba USAs – asutas ta koos vennaga internetiettevõtte, mis arendas välja maakaardiga seotud ärikataloogi tarkvara. Toote, mis sobis hästi paljudele meediafirmadele reklaami müümiseks. Mõne aasta pärast ostis selle Compaq. Nüüd oli tehingu väärtus juba üle 300 miljoni dollari. Musk sai oma osaluse eest 22 miljonit.
Kohe pärast tolle ettevõtte müüki asutas 27aastane ettevõtja uue firma nimega X.com. Nüüd teame sedasama firmat nime all PayPal. See oli esimene kord, kui Musk läks kallale tööstusharule, kus arvati turuosad olevat ammu suures osas jagatud. Kõik need pangad ja Visad ja Mastercardid. Ometi leidus ruumi Paypal-sugusele makseettevõttele ja nagu hilisemad arengud on näidanud, on ruumi veelgi. Eesti meeste tehtud globaalne raha ülekande firma Transferwise kogub täiega tuure.
Musk puksiti küll PayPali juhtkonnast minema (nagu ka Steve Jobs omal ajal Apple’i juurest), kuid kui 2002. aasta oktoobris eBay PayPali ära ostis, sai Musk oma osa eest juba 165 miljonit.
Kuni selle ajani oli kõik siiski nii tavaline. Internetimiljonäre oli maailm täis ja Elon Muski teati kui “toda PayPali kutti”. Üsna tavalised olid tegelikult ka Muski fantaasiad: elektriautod, kosmose hõlvamine, roheline energia ja inimkonna päästmine, Marsile jõudmine 10–20 aasta perspektiivis ja 2040. aastal koloonia, kus on juba 80 000 inimest. Samasugust udujuttu ajasid paljud kiiresti rikkaks saanud noored romantikud.
Elon Musk oli aga üks väheseid, kes kulutaski internetiäris teenitud raha ulmetehnoloogiate arendamisele. Ja võib-olla ainus, kes KOGU varanduse mängu pani. 2001. aastal sündis ettevõte SpaceX, mille missiooniks on luua tõeline kosmoserändurite tsivilisatsioon ja vähendada kosmoselendude hinda kümme korda. 2004. aastal ostis ta äsja loodud firma Tesla Motors ja seadis sihi hakata tootma mitte maailma parimat elektriautot, vaid MAAILMA PARIMAT AUTOT. 2006. aastal sündis SolarCity, mille eesmärk oli muuta päikeseenergia jõukohaseks kõikidele inimeste.
Kui hakati tegema filmi “Ironman”, siis peaosatäitja Robert Downey kujundas oma tegelaskuju just Elon Muski järgi. Vaadake seda filmi ja te saate aimu, milline maailmaparandaja Musk on.
Muski ime
Muidugi läks nii, nagu skeptikud olid ennustanud – 2008. aasta sügiseks oli Elon Muskil raha otsas. Ükski tema suurtest projektidest ei olnud kommertsedu saavutanud.
SpaceX oli püüdnud raketti üles lennutada kolm korda ja iga kord oli see plahvatanud. Tesla lubatud sportauto Roadster välja toomine venis ja auto läks kallimaks kui lubatud. Üks järjekordne friigiauto, ütlesid kõik. SolarCity nikitses tooteid arendada ja temast liiga palju kuulda ei olnud.
Ja siis läbimurre – 28. septembril 2008 lasti taevasse neljas rakett. Esimesed 90 sekundit, esimene aste on oma kütuse ammendanud ja eraldub. Veel kolm minutit, raketist eraldub transpordikapsel ja naaseb edukalt Maale. Rakett aga jõuab orbiidile. Midagi sellist olid suutnud vaid üksikud riigid. Nüüd oli samaga eraalgatuslikult hakkama saanud üks internetiärimees. Skeptikud ütlesid, et Muskil oli õnne.
Seejuures oli SpaceXi kosmosesüstik kümme korda odavam, kui NASA seni oli suutnud. Musk muidugi teadis, mida tegi – seniste kosmoseprojektide eelarvest moodustasid materjalid vaid umber 6%. Ülejäänu oli asjaajamine, töö ja bürokraatia. Küll vaba mees teab, kuidas bürokraatiat vältida.
Suurest kosmoseuudisest mõistagi räägiti, kuid üks teine teema oli tookord maailmas olulisem – vaid kaks nädalat varem, 15. septembril 2008 oli Lehman Brothers kuulutanud välja pankroti. Oli alanud Suur Finantskriis.
Ühelt poolt vähendas finantskriis finantseerimise võimalusi. Teisalt tekitas võimalusi. Varsti oli SpaceXil käes NASA leping ja 1,6 miljardit dollarit. SpaceXi rakett sai NASA tööhobuseks, vedamaks odavalt orbiidile kõike mida vaja, kuigi veel mitte astronaute.
Teslas tekkis võimalus saada tehas koos kogu vajaliku sisseseadega. Toyota pani finantskriisi tõttu kinni oma päris uue tehase sealsamas Californias, kus Tesla on. Muski Tesla ostis selle poole hinnaga ära, kuid ei maksnud rahas, vaid andis Toyotale 2,5% Tesla aktsiatest.
SpaceXi raketid sõelusid taevas, finantskriis lõppes, kuid majanduses kasvu ei olnud. Elu oli tavaline. Ning siis juunis 2012 laksas uudistega Tesla. Valmis sai Mudel S. Auto nagu suur Mercedes. Kiirendab 100 kilomeetrini tunnis 4,2 sekundiga. Ühe laadimisega suudab sõita 500 kilomeetrit. Mootor on arbuusisuurune ehk pagasile on ruumi nii pagasiruumis kui kapoti all. Mootor ei mürise ning nõnda pole vaja müra summutavat armatuurlauda ja ruumi inimestele on rohkem. Nuppude asemel 17tolline puutetundlik ekraan, mille Musk ja tema insenerid arendasid muide välja enne seda, kui Steve Jobs jõudis iPadini.
Kui “päris” autol on liikuvaid osi tuhandeid, siis Teslal vaid kümmekond. Üks Eesti mees ostis hiljuti Hollandist Tesla. Küsis müüjalt, et kus ta Eestis seda teenindada saaks. Müüja küsinud vastu: “Härra, mida te täpselt soovite teenindada? Teil peaks ju olema küllalt ettevõtteid, kes suudavad rehve ja kojamehi vahetada?” Tõepoolest, elektriauto vajab minimaalset teenindust. Enamgi veel, uusi funktsioone saab masinale lisada interneti kaudu tarkvarauuendusi saates. Näiteks parema veojõu kontrolli kiirteel sõitmiseks. Tesla on nagu ratastel arvuti.
Tehnokraadist romantik
Nüüd oli raske väita, et Muskil lihtsalt veab. Ta oli PayPaliga andnud maksahaagi pangandusele. SpaceX tõestas, et ka lihtne mees võib kosmoselaeva ehitada. Tesla omakorda näitas, et elektriauto pole mingi abiauto, vaid sisepõlemismootoriga masinast parem. Peabki olema, sest elektrimootor on töökindel, kompaktne ja reageerib käskudele palju kiiremini kui sisepõlemismootor. Musk maksis imeauto tegemisega kätte kõikidele aasijatele.
Musk on osutunud meheks, kes teoreetilised tehnikaideed tegelikkuseks on muutnud. Sama klassi mees nagu Henry Ford, Thomas Edison, Steve Jobs ja too suur antiikmees Archimedes Sürakuusa linnast Sitsiilia saarelt. Ja muudkui paneb edasi. Ta on lükanud käima projekti Hyperloop, plaanides ehitada Los Angelese ja San Francisco vahele transporditoru, mis võimaldab inimesi vedada 35 minutiga 570 kilomeetri kaugusele. Transpordiametnikud ütlevad, et seda pole võimalik nii odavalt teha, nagu Musk arvab. Aga elame-näeme.
Musk ise seab veel pikemaid plaane. “Ma tahaksin surra Marsil,” ütleb ta. “Ainult mitte kokkupõrke tagajärjel. Ideaalne oleks, kui ma käiksin seal külas, tuleksin natukeseks siia tagasi ja siis läheksin umbes seitsmekümneaastasena uuesti sinna, et jääda. Kui kõik läheb hästi, siis nii lähebki. Aga kui meie Talulah’ga saame karja lapsi, jääb tema nendega arvatavasti Maale.”
Seitsmekümneseks saab ta aastal 2041. Talulah’ga tal lapsi veel pole ja koos nad ei ela. Kuigi Elon on jõudnud näitleja Talulah Rileyga abielus olla juba kaks korda. Viis poega on Elonil aga esimesest abielust Justine Musk Wilsoniga. Too naine on päris tubli ulme-, fantaasia ja õudukakirjanik.
Eloni abieludega on läinud arvatavasti nii nagu paljudel teistel. Kui mees on abielus rohkem oma ideede ja firmaga, siis läheb naine lõpuks ära. Kuigi kuuldavasti on Elon Muskiga pigem olnud nii, et tema ise on teinud ettepaneku abielu lõpetada, kui naine on liiga kurvaks muutunud. Ratsionaalse mehena on ta ka sellele probleemile lähenenud ratsionaalselt.
General Motors ja ka mõned teised autotootjad on moodustanud töörühmad Mudel S-i, Tesla ja Elon Muski meetodite uurimiseks. Ju nad avastavad varsti, et Muski edul on ka hind.
Igatahes, kui General Motorsi erimeeskond uurib Elon Muski fenomeni, siis võiks nad lugeda ka Don Tillmani kütkestavaid raamatuid “The Rosie Project” ja “The Rosie Effect”. Ratsionaalne geneetika õppejõud Don hakkab otsima ideaalset naist. Ta on välja uurinud, et abielus mehed on õnnelikumad ja elavad kauem. Mõistlik on abielluda. Ta koostab ankeedid ja sõelub kandidaate. Aga parimad kandidaadid on kuidagi imelikud. Mida kauem projekt kestab, seda rohkem kiindub Don oma abilisse Rosiesse, kes on kõike muud kui ideaalsete kommetega. Kuigi väga atraktiivne.
Järjeloos on nad abielus ja Rosie ootab last. Don püüab taas kõike korraldada ideaalselt ning mida rohkem ta teadusliku ema-lapse kirjanduse soovituste järgi käitub, seda enam ta Rosiest eemaldub. Kuni mõistusele tuleb ja elama hakkab.
Nii et Elonil on veel, mille kallal juurelda. Enne peab ta aga lahendama akuutsema probleemi. Vaid paar nädalat tagasi läks palju kordi lennanud SpaceXiga midagi väga valesti ja rakett plahvatas pärast õhku tõusmist. Kas NASA leping kestab või katkeb?
Õnnetus juhtus 28. juunil 2015. Samal päeval sai Elon Musk 44 aastat vanaks. Marsil käiguni on veel aega küll.
