Miks tagus riik kinni 325 000 eurot Autorollo võlgu?
*Sisekontrolli aruanne näitab, et riiklik sihtasutus KredEx sattus Autorollo asjas ootamatu surve alla.
*Afääri vastu tundsid huvi mitmed tuntud tegelased, sh Postimehe suuromanik ja tuntud kohtuniku abikaasa.
„Antud juhul viib analüüsi läbi KredExi siseaudiitor, kelleks on rahvusvaheline audiitorfirma Ernst & Young Baltic,“ seisab pressiteates. Selline analüüs ei valminud kunagi. Selle asemel sai KredExi juhtkond majasisese ülevaate juhtunu kohta. Uuring valmis 2013. aasta jaanuaris. Seda pole 2,5 aastat avalikkusele esitletud. Memo õigustab KredExi käitumist: see oli igati mõistlik, sihtasutus ei võtnud krahhi puhkemisel mõttetult suuri riske. Sihtasutus saanuks küll palgata Autorollo krahhi uurimiseks eksperte ja advokaate, kui see tähendanuks olulisi lisakulusid, selgitab riskijuht Anto Viigi allkirjaga paber. „Asjaolude kaalumisel jäi kandvaks seisukoht, et reaalselt rahalist kasu sellest tõenäoliselt poleks tekkinud ja pigem oleks kahjud suurenenud.“
Loe pikemalt tasulisest artiklist:
• Mis nipiga hankis Autorollo riigi käenduse?
• Kas Autorollo oli laenukõlblik?
• Kas riiklik sihtasutus pani raha huugama esimese näpuliigituse peale?
• Miks loobus KredExAutorollo juhtide pigistamisest?
• Miks müüs riik 328 000 euro suuruse nõude Autorollo vastu vaid 3500 euro eest?
• Kui palju on Autorollo raha neelanud?
• Kas see on poliitiline protsess?
• Miks pääsesid Rosimannused kriminaalasjast?
• Kas Rosimannused peavad kahju kinni maksma?
