Silvar Kibur jäi kadunuks 11. juuli varahommikul. Juba järgmisel päeval korraldasid sõbrad tema leidmiseks otsekui politseioperatsiooni.

Hotellid. Baarid. Ööklubid. Massažisalongid. Vanalinna, täpsemalt kahe ööklubi - umbes 500 meetrile Stuudio ja Hollywoodi vahele jääb lõputu lõbustusasutuste meri. Kümneid asutusi, sadu turvakaameraid, aga mitte ühtegi pealtnägijat, konstanteerisid sõbrad meeleheites. "Esialgu meile öeldi, et nalja teete, kas te kujutate ette, mis töö on otsida inimest kaamerapildist," meenutab Grete.

Paralleelselt algasid otsingud ka sotsiaalmeedias. Tulemustest - õigemini nende puudumisest - raporteeris Delfi. Politsei rahustas lähedasi, et küllap magab noormees kuskil peatäit välja ja annab end peatselt näole. Möödus päev, kaks, kolm - ei andnud.

Samal ajal tegutseid Grete ja Alari nagu vilunud kriminaaluurijad. Koputasid võõrastele ustele ja palusid kaamerapilti kella nelja peale kerida. Ja seal ta lõpuks oli - kell 4.10 väljus Kibur üksi Sauna tänava ööklubist Stuudio. Tänav oli rahvarohke, pidulisi täis. Õues hakkas valgeks minema.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid