Magamatus, tülpimus, villid – eestlased võidavad medaleid

Sellel spordialal on eestlased võitnud kulla kolmedel viimastel maailmameistrivõistlustel, ka kaks viimast Euroopa meistritiitlit on eestlaste käes. Mis ala see on?

Neid tiitlivõite kajastavad tillukesed lood maandusid spordiportaalide nupuveergude põhjatusse sügavikku ja sinnapaika need jäidki.

Priit Pulleritsu kõva mehe testis pole seda spordiala mainitud pelgalt põhjusel, et testi autor pole veel ise kätt valgeks saanud.

Selle ala nime kuuldes teeb asjasse pühendamatu näo nagu palutaks tal keetmata makaron risti alla neelata ja ragistab: „Rogain? Mis see veel on?“

Isegi kogenud spordivõistluste diktor räägib pikalt mikrofonis rõhku o-dele vedades: „roogin ja roogin,“ kuni mindi ja patsutati talle õlale – ala nimetus on rogain.

Eestile sajab kuldmedaleid

Eestlasi on viimastel aastatel saatnud rogainis kullasadu.

Oktoobri esimesel nädalavahetusel on Teaduste Akadeemia orienteerumisklubi korraldatud TA OK rogainil osalejaid üle tuhande. Rohkem kui keskmisel Eesti rattamaratonil, samuti rohkem kui Eesti suusaramaratonil (mis ei ole Tartu maraton).

Varakevadest hilissügiseni toimub iga kuu mitu rogainivõistlust ja neid tuleb aina juurde. Juba kostub kurtmist, kõik ei mahu ära.

Selleks nädalavahetuseks sõidab rohkem kui sada eestlast Lapimaale pärapõrgusse, kus peetakse tänavused rogaini maailmameistrivõistlused.

Alles kuu aega tagasi postitasid korraldajad internetti pilte tulevasel võistlusmaastikul viimaseid sulamispingutusi tegevatest lumeräbalatest.