Täna 20 aastat tagasi algas infosõda
Taasavaldame 25.augustil 1995 ilmunud Priit Hõbemägi arvamusloo "Uus raudne eesriie"
Möödunud aastal püüti EE toimetusele müüa dokumenti, mis paljastas ühe tänaseks juba hingusele läinud ajalehe omanike rahalist olukorda. Dokumendis märgitud summad ulatusid sadadesse tuhandetesse kroonidesse.
Veidi hiljem selgus, et Tallinna Ajakirjandusmaja arvutivõrk võimaldas häkkeritel ajalehtede andmebaasides vabalt ringi liikuda, seega polnud salapärase dokumendi päritolu enam raske mõistatada.
See on primitiivne näide infosõja võimalustest.' Informatsiooni vaba levikuga arvutivõrkudes kaasneb informatsiooni vargus ja selle kasutamine ebaausatel eesmärkidel.
Ka Eesti Vabariigi kaitsekontseptsioon haakub arvutite ja arvutivõrkude teemaga. Ajal, mil ohtralt populariseeritud, kuid kiivalt varjatud dokumendi mõningaid osi alles öiste arvutiekraanide kumas lihvitakse, valmistub Pentagon juba infosõjaks.
Kübersõda on reaalne sõda, mis käib reaalsete vastaste vahel. Kuigi lahinguid peetakse arvutivõrkudes ja kuvaritel, mõjuvad selle sõja tulemused vastase majandusele sama laastavalt kui Vietnami sõjaaegne maa pommivaibaga katmine.
Kübersõja idee on lihtne - vastase (tele)kommunikatsioonide hävitamine võrdub tema kurdiks, tummaks ja pimedaks tegemisega.
Pentagoni uut strateegiat nimetas ajakiri Time võrdselt revolutsiooniliseks Saksa kindrali Guderiani tankisõja kontseptsiooniga Teise maailmasõja ajal või aatomipommi kasutusele võtmisega, mille traagiline tähtpäev äsja möödus.
Pentagoni planeeritud infosõda algab vaenlase keskpanga hoone juures lõhatud elektromagnetilisest impulsspommist, millest kiirgav energia hävitab keskpanga arvutisüsteemi ja sidevõrgud ning peatab enamiku riigipanga finantsoperatsioonidest.
Seejärel saadavad luurespetsialistid arvutivõrkude kaudu vaenlase telefonijaamadesse viiruseparve, mis lööb need rivist välja. Ükski telefonikõne ei jõua enam pärale! Et asja veel hullemaks teha, sokutavad kohapeal tegutsevad diversandid telefonijaamadesse erilisi mikroobe, mis hävitavad jaamade elektroonilisi komponente.
Erivarustusega lennukitelt läkitatakse vaenlase kaitsejõudude infosüsteemi tohutu hulk "õigesti vormistatud" valeinformatsiooni, mis viib kindralid segadusse ja muudab sidesüsteemi peaaegu kasutuks.
Eriväeosad hakkavad elektrooniliselt segama vaenlase televisiooniülekandeid ning edastavad vaenuliku riigi teleriekraanidele "libasaateid", milles riigijuhid on elektroonilise pildimanipulatsiooni abil pandud tegema rahvale ebameeldivaid otsuseid.
Seejärel lülitatakse sisse "logistilised" pommid (erilised arvutiviirused), mis löövad rivist välja vaenlase õhuliiklust ja raudteid kontrollivad arvutid. Lennukid maanduvad valedes lennujaamades, sõjaväele määratud raudteevagunid saadetakse valedesse sihtpunktidesse.
Kübersõja plaanides astuvad relvatöösturite asemele arvutitarkvara loojad ning telekommunikatsioonikorporatsioonide bossid.
Möödunud kolmapäeval toimus New Yorgis kauaoodatud sündmus - avalikule müügile saabusid kompanii Netscape Communications Corp. aktsiad.
Netscape on tuttav kõigile Interneti kasutajatele. See on arvutiprogramm, mis võimaldab Internetis ringi liikuda ning nautida selle võlusid World Wide Webis, küberruumi kõige värvirikkamal ja elavamal, miljoneid arvutikasutajaid ühendaval turuplatsil.
Päeva lõpuks oli selle poolteist aastat tagasi asutatud firma üks omanik Jim Clarke 565 miljoni dollari võrra rikkam. I lasti käis ka tema kolleegi, 24aastase programmeerija Marc Andreesseni käsi, kelle varandus suurenes 58 miljoni dollari võrra. Õhtul, börsiuste sulgedes maksis nende firma 2 miljardit dollarit.
Näilisest rahumeelsusest hoolimata tähistab ka see sündmus infosõja algust. Sest j ust neil kuumadel augustipäevadel hakatakse kõikjal maailmas müüma Microsofti tarkvarafirma uut tarkvara Windows 95.
Igaüks, kes installeerib oma arvutisse Windows 95, leiab ekraanilt ka Microsoft Networki embleemi. Eeldusel, et arvuti on ühendatud modemi jatelefoniliiniga, jääb üle ainult hiirega kujundil klõpsutada ja küberruumi lõputud avaruseo rulluvad ekraanil lahti.
Need näited annavad aimu meie arvutiekraanide taga toimuvast gigantide võitlusest, milles liiguvad sajadmiljardid dollarid ning eesmärgiks pole ei rohkem ega vähem, kui maailma turgude valitsemine arvutivõrkude kaudu.
Selle peale on põnev mõtelda ajal, mil Eesti Vabariigi kaitseministeerium veab Iisraeliga vägikaigast poolesaja roostetanud õhutõrjekahuri pärast ning Kaitsejõudude peastaabi õhuvägede staabil puuduvad elektroonilised vahendid, et jälgida ning kontrollida Eesti õhuruumis takistamatult ringi liikuvaid võõraid lennukeid.
Tundub, nagu oleks ikka veel olemas kaks teineteisest raudse eesriidega eraldatud maailma. Või on eesriie riigipiirilt ajudesse ümber tõstetud?
