Koolilapse toas peab olema mugav õppida ja hea mängida
Meil on lapse toas poolkõrge voodi, mille all pole mitte laud, vaid ühel pool suured riidesahtlid ja teisel pool viis väiksemat mänguasjasahtlit," kirjeldab poja Kristjani tuba ema Merje. Sel sügisel läheb Kristjan kooli, kuid erilisi muudatusi toa sisustuses pole perel plaanis teha. Kõik mängud mängitakse toas suurel põrandavaibal, voodi on mõeldud ainult magamiseks. Ja kuna sahtleid on voodi all rohkemgi, kui vaja, pole kappi või kummutit juurde tarvis muretseda. Kõik väiksemad vidinad on kenasti peidus.
„Mingit titetapeeti me Kristjani toas seina ei pannud, seinad on neutraalselt sinised," räägib Merje. Poja huvidest lähtuvalt on toas hulganisti huvitavaid detaile, mida saab vajadusel eemaldada. Näiteks seinale on kleebitud suur maakaart, laest ripuvad alla planeedid ja raketid. „Kui poja huvid peaksid muutuma, saame need asjad välja vahetada," on ema valikuga rahul.
„Minu lapse toas oli voodi, väike laud, riidekapp ning riiul," meenutab poja esimest kooliaastat Oti ema Annika. Kui Ott sai üheksa-aastaseks, valmistati talle eritellimusel nurgaga kirjutuslaud, millel on suured sahtlid ja all riiulid. Lisariiu-leid kinnitati ka seinale ning tuppa toodi suur lükandustega riidekapp.
Kuigi uus kirjutuslaud oli suur ja ruumi seal õppida piisavalt, eelistas Ott teha koolitükke põrandal, lauale aga kogunes igasugust pahna. Ka suure riidekapi „haldamine" käis poisil üle jõu - sinna oli nii hea asju hunnikusse visata. „Ühesõnaga -väike kirjutuslaud ja väike riidekapp olid asjalikumad," nendib Annika.
Kui kahe lapse ema Ülle tütre kooli saatis, muretses ta ainsa uue asjana lapse tuppa sahtlitega kirjutuslaua. Praegu on algkoolilapse Liisi toas veel täispikk voodi, üks tool („Aga neid võiks olla kaks, sest kui näiteks sõbranna külla tuleb, tassivad mujalt teise tooli juurde," ütleb ema), riidekapp, kummut, kus hoitakse pesu, riideid, trenni- ja mänguasju, kõrge lahtine riiul raamatutele ja lauamängudele ning väike madal lahtine riiul mänguasjade jaoks, lisaks mõned nagid seinal. „Nagid on väga vajalikud kooliriiete, koti ja muu riputamiseks. Mina näiteks ei salli, kui asjad on toolil ja põrandal. Kui nagi-sid polnud, nägi tuba palju korratum välja," põhjendab Ülle.
Gümnasistist venna toas on suur, kahe töökoha ja rohkete sahtlitega kirjutuslaud, paar tooli, voodi, tervet seina täitev suur raamaturiiul ja riidekapp. Ema hinnangul oleks vaja juurde kummutit või öökappi, kuhu korjata asjad, mis praegu vedelevad peamiselt põrandal. „Kirjutus-laud võiks vist vabalt ka olemata olla, sest õppimine käib peamiselt voodis nagu enamikul teismelistest, keda tunnen," märgib Ülle.
Iseloom, vajadused ja eelistused
Sisearhitektid Margot Laisaar ja Aet Piel on koduportaalis INKodu jaganud soovitusi, milline võiks olla koolilapsele mugav tuba. See võiks vastata seal elava-noore iseloomule ja vajadustele, arvestades tema värvieelistuste, hobide ja soovidega. Oluline on, et laps ennast oma toas hästi tunneks, mistõttu peaks see sobima nii õppimiseks kui ka niisama puhkamiseks ja mängimiseks. Sageli on lastetuba kõige pisem ruum kodus, mis tähendab teatavaid piire mööbli ja muude asjade valikus. Parim lahendus lastetuppa on sisseehitatav mööbel, mis võimaldab iga sentimeetrit otstarbekalt ära kasutada. Kui ei ole võimalik kasutada toa laiust, tuleb kasutada kõrgust, soovitavad sisearhitektid. Näiteks erinevate kõrgustega riiulid võiks planeerida põrandast laeni. Mõistlik riiulite sügavus oleks seejuures 40cm, võimaldades paigutada sinna mida tahes, alustades riietest, raamatutest kuni mänguasjadeni välja. Samas ei röövi kapp toast liiga palju ruumi ja asju on kerge kapist kätte saada.
Mööbli sisse võib paigutada ka töölaua. Oluline on koolilapse tuppa planeerida ka arvutinurk ning koht inspireerivatele ja loovust toetavatele esemetele, nagu pildid, kaardid, raamatud, tahvel jms.
Kapiuste asemel võib kasutada siinidel liikuvaid tekstiilpaneele, mis võtavad vähem ruumi ja mida saab näiteks operatiivselt segamini oleva riiuli ette lükata.
Erksavärviliste seinte ja tapeedimustritega tasub olla ettevaatlik, pigem soovitavad sisekujundajad värve lisada tekstiilide või muude detailidega, mida on lihtne vahetada. Samas on need ka rahakotisõbralikumad kui kogu interjööri muutmine.
- Oma tuba, oma luba
Laps peab saama oma toas keskendunult õppida, tal peab olema mänguks piisavalt ruumi ja rahulik magamiskoht. Soov ja võime uusi asju õppida sõltuvad heast ööunest ja võimalusest endale huvipakkuvate asjadega mõnusalt tegelda. - Ruum tegutsemiseks ja suhtlemiseks
Koolilaps ei vaja enam samasugust põrandapinda nagu väikelaps. Seevastu tuleks talle organiseerida tublisti töö- ja hoiuruumi, lisada võiks ka istekohti. Järidel ja põrandale paigutatavatel istumispatjadel on oma mõte, et noorukid võiksid koos aega veeta. - Põhiasjad paika
Hoolitse selle eest, et põhilised asjad oleksid korras. Investeerida tasub töökohta ning töö- ja üldvalgustusse. Maksab hankida ka võimalikult kvaliteetne voodi ja madrats, mis on mõeldud toetama kasvava lapse luustikku ja lihaseid. Kui laps teeb koduseid koolitükke heas asendis ja piisavas valguses ning saab ennast päeva lõpuks korralikult heale madratsile välja sirutada, ei kipu ka kukla- ja õlapinged kallale. Muretse voodile päevatekk, et laps harjuks iga päev voodit üles tegema.
