25.09.2015, 07:57

FOTOGALERII: Kui sündis eesti mängufilm

Tallinnfilmi režissööri assistendi fotoalbum jäädvustab 1950.–1960. aastate kuulsate eesti filmide tegemist.

Jaan Ruus

MUNDRID ISTUSID JÄRVETILE: Jüri Järvet ja leedu näitleja Vaclavas Bledis ühes eesti paremas filmis “Hullumeelsus” (1969), režissöör Kaljo Kiisk.

Meie ees laual on suur album mustvalgete fotodega. Piltidelt naeratavad vastu Kaljo Kiisk, Terje Luik, Georg Ots, Jüri Järvet, Eve Kivi ja paljud teised. Ning tumedapäine naine, kelle fotode juurde on vahel kirjutatud lihtsalt “mina”. Teda on pildistatud nii tööhoos kui ka jõudehetkel. Näiteks selle väikese karvase koerakesega, kes oli filmis “Vallatud kurvid” Voldemar Panso lahutamatu kaaslane. Tolle lakoonilise “mina” taha peitus albumi omanik Meeri Kress.

Nimed Kaljo Kiisk või Grigori Kromanov ei vaja lähemat tutvustamist. Ent tuntud režissööride kõrval oli ametis palju teisi inimesi, kelle rolli meie mängufilmide sünnis ei saa alahinnata. Filmirühm on suur professionaalne kollektiiv, mis vajab paljusid erialasid. Ka mõne aasta eest lahkunud Meeri Kress aitas luua eesti filmikunsti.

Nõukogude eliidi (tema isa Arnold Kress oli 1941–1949 Eesti NSV valitsusjuhi asetäitja) perest pärit Kress lõpetas 1955. aastal Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal. Ent juba samal aastal sidus oma edasise elu filmiga, õppides seda Leningradis. 1955–1980 osales Kress teise režissööri, režissööri abi või assistendina paarikümne Eesti filmi tegemisel. Nende hulgas olid “Vallatud kurvid”, “Jääminek”, “Hullumeelsus”, “Hukkunud alpinisti hotell”, nukufilm “Operaator Kõps kiviriigis” jt.

Kress kogus tema osalusel valminud filmide kohta fotosid, kleepides need albumisse ajalises järjestuses ja täpsustavate märkustega. Sellest meie kinematograafia ajaloo väärtuslikust allikast pärineb ka siin avaldatav pildivalik.

PUGEJA: Endel Padrik (vasakul) on vedurijuhi abi ja Ruut Tarmo (paremal) reisijatest mitte hooliv jaamaülem filmis “Värav nr. 2” (1955). Hiljem Ukrainas tegutsenud Oleg Lentsiuse diplomitöö Moskvas Üleliidulises Kinematograafia Instituudis on komöödia, mis üritab välja naerda ülemuste ees lömitavaid bürokraate.

IRVITAMINE VABA EESTI ÜLE: Eesti Vabariigi lõpuaja kuldne noo-rus pidutseb filmis “Juunikuu päevad” (1957). Stseenis tunneme ära Voldemar Panso (vasakul prillidega), Endel Jaansoo (keskel), Arvo Kruusemendi (taga piilumas) ja Endel Pärna (paremal šam-panjat valamas). Filmi lavastasid Viktor Nevežin ja Kaljo Kiisk.

TEEB FILMI: Meeri Kress hoiab filmi “Järsul kurvil” klappi. Kolhoos nimega Võit on rajooni kõige viletsam. Kolhoosi esimees joob ja tema ümber on kolhoosikorra kahjustajad. Film tuli välja pehmendatud nimega “Pöördel”. Tallinna Kinostuudio 1957, režissöör Aleksandr Mandrõkin.

KAADER KOHVIKUST: Aimeé Beekman (ees paremal, baretiga) Tallinnas kohvikus "Moskva" filmi „Pöördel” (1957) võtete aegu. A. Beekman oli filmi teine operaator. Ta kaitses Moskvas Üleliidulises Kinematograafia Instituudis operaatoridiplomit Tallinna Kinostuudios üles võetud lühifilmiga „Üks moment, oodake” (1956).

KOOS EESTI FILMITÄHTEDEGA: Puhkehetk filmi “Pöördel” (tööpealkiri “Järsul kurvil” (1957) juures. Näitlejad Katrin Välbe (vasakult) ja Rein Aren ning filmi teine režissöör Kaljo Kiisk.

IDÜLL KALMISTUL: Kirjanik Igor Severjanini haual Tallinna Aleksander Nevski kalmistul. Kirjaniku tütar Valeria Severjanina (vasakul), Juli Kun ja Meeri Kress. Kun oli tollal Tallinna Kino-stuudios lavastatava filmi “Esimese järgu kapten” (1959) operaator.

KUULSUS: Georg Ots ja tema Volga filmi “Juhuslik kohtumine” (1961) tegemise ajal.

KAAMERA SURISEB: Arvi Hallik (karkudega) ja Sirje Arbi (redelil) Kaljo Kiisa (istub) esimese iseseisvalt lavastatud filmi “Jääminek” (1962) võtetel. Kaks kaluriperet on vaenujalal, kuid noored armastavad. Saar on okupeeritud väga vastikute saksa sõdurite poolt (stsenarist Aadu Hint). Meeri Kress režissööri assistendina (käed puusas).

ROOSA KÜBAR: Eneken Aksel-Priks (vasakul, Tütarlaps Maria) ja Herta Elviste (Naine) režissöör Veljo Käsperi Üleliidulise Kinematograafia Instituudi diplomitöös “Roosa kübar” (1963). Lilli Prometi miniatuuri põhjal tehtud lühifilmis ongi ainult kaks tegelast.

PIRITA RINGRAJAL: Maailma esimeste hulka kuulunud panoraamfilmi “Ohtlikud kurvid” (1964) võtetel. Režissöörid Juli Kun ja Kaljo Kiisk.

HETK KULTUS-FILMIST: Terje Luik mängib filmis “Ohtlikud kurvid” kaksikosa, kaksikõdesid Marikat ja Ellenit.

TULETÕRJUJANA “PÕRGUS”: Meeri Kress filmi “Põrgupõhja uus Vanapagan” (1964, režissöörid Grigori Kromasnov ja Jüri Müür) võtteplatsil.

VÕTE KÕRGELT: Leedulanna Gerlinda Kopelman mängib usklikku tüdrukut Veljo Käsperi lavastatud filmis “Tütarlaps mustas” (1966). Operaator Harri Rehe sai hiljem Baltimaade filmifestivalil parima mängu-filmioperaatori auhinna.

TÄHTEDE POOLE: Veljo Käsper (vasakul) oma esimese täispika filmi “Supernoova” (1966) ajal päikest püüdmas.

HULLUMAJA VÕI HULL MAJA? Alatskivi loss oli filmis “Hullumeelsus” (1969) vaimuhaiglaks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana

Üllatunult

Targemana

Ükskõiksena

Kurvana

Vihasena

Kommenteeri Loe kommentaare