Palju õnne, Areeni lugejad!
Palju õnne, Areeni lugejad! Te kuulute uudishimulike, hästi haritud, hea sissetulekuga ja endast lugupidavate inimeste hulka! Areeni mõjusfääri kuulub 330 000 inimest ehk 48,6 protsenti kõigist eestlastest vanuses 15–79 eluaastat. 6,6 protsenti eestlastest selles vanuserühmas loeb Areeni pidevalt ja 21,6 protsenti teeb seda mõnikord. Areeni pidevate lugejate seas on 60 protsenti kõrgema haridusega inimesi, see on kaks korda rohkem kui Eesti kultuuriväljaannete lugejate seas keskmiselt. (Peaaegu pooled kõrgharidusega vastajatest loevad Areeni.) Areeni pidevate lugejate seas on teiste kultuurikanalitega võrreldes kõige rohkem suhteliselt kõrge sissetulekute tasemega lugejaid.
Sellised Areenile rõõmustavad tulemused said teatavaks möödunud reedel, kui Kultuuriministeeriumis esitleti ministeeriumi tellitud “Eesti kultuuriajakirjanduse uuringu” vahearuannet. Vahekokkuvõtet tutvustasid Tartu ülikooli teadlased Marju Lauristin, Peeter Vihalemm ja Ragne Kõuts-Klemm. Küsimustele eestikeelsete kultuurikanalite kasutamise kohta vastas tuhat inimest. Kokku uuriti kuutteist trükimeedias ilmuvat kultuurikanalit, lisaks sellele kultuuriteemalised tele- ja raadiosaated ja internetikanalid.
Tulemuste üle võib Eesti Ekspressi Areen uhke olla. Kahekümne kuue aasta jooksul on Eesti Ekspressi kultuuriosa järjepidevalt olnud Eesti kultuurihuviliste inimeste hea sõber ja teekaaslane, lükates iga nädal ümber väite, nagu oleks erakapitalil põhinev meedia huvitatud ainult omakasust. (Küllap on siin tähtis ka Eesti Ekspressi asutaja Hans H. Luige taust kultuuriajakirjanikuna ajakirjas Kultuur ja Elu.) Kultuurilehekülgede ehk Areeni ajalugu tõestab, kuidas erakapitalil põhinev ajakirjandus on veerand sajandi vältel väärtustanud Eesti kultuuri ilma, et oleks sellega tegelemise nimel küsinud maksumaksja taskust sentigi lisaraha. Samuti pole Ekspress ka rasketel aegadel ohverdanud oma kultuurilehekülgi jooksvatele huvidele (nagu mõneski teises trükiväljaandes on juhtunud) ja on alati säilitanud kultuuri mõtestamiseks vajaliku mahu ja iseseisvuse.
Üldiste huvide, aktiivsuse ja mitmekülgsuse poolest edestavad Areeni pidevad lugejad kõigi teiste kultuurikanalite jälgijaid, sealhulgas ajalehe Postimees AK (Arvamus & Kultuur) lugejaid. See tähendab ka tavalisest palju suuremat huvi poliitika, majanduse ja ühiskondlike teemade vastu. Areeni lugejate kultuurihuvid on samuti keskmisest tunduvalt mitmekülgsemad. See puudutab nii raamatute ostmist ja lugemist kui teatris, kontsertidel, kunstinäitustel ja muuseumis käimist. Tavapäraselt on Areeni tugevamad küljed kirjandus, muusika ja kunstid, kuid Eesti Ekspressis ilmub teistest kultuuriväljaannetest rohkem ka meedia- ja digikultuuriteemalisi kirjutisi. Uuring on Areenile hea teeviit tulevikuks, näiteks noorema lugejaskonnaga aktiivsemaks suhtlemiseks.
“EE Areeni võib pidada eriti oluliseks kultuurihuvilist publikut koondavaks ja arendavaks väljaandeks,” võtab uuring teema kokku. Seda tõdemust – et oleme meie riigi ja rahva enesemõtestamise ja edasikestmise jaoks eriti olulised – pole võimalik üle hinnata.
(Uuringu tulemused leiab vahearuannete ja tabelite kujul Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt www.kul.ee.)
