Sotsiaalmeedia sõelumine annab vastuse laenutaotlusele
Kuid kuidas hinnata inimese krediidivõimekust, kui krokodillinahast portfelli ja hästikreemitatud kingi näha ei saa; kui jutu tuline oja ei põrkle enesekindla veenvusega hüpeldes üle toolide ja üle laua? Just veebiavarustest kogutud info maksevõimekuseks tõlgendamine ongi teenus, mida Erki Kerti firma Big Data Scoring (kuigi teda on korduvalt nimetatud ettevõte omanikuks, kuulub firma ka ühele Londoni investeerimisfondile ja mõnedele eestlastele, kelle nimesid Kert nimetada ei taha) pakub. Uued algoritmid võimaldavat tagasimaksevõimekust hinnata „nelikümmend aastat muutumatutena püsinud“ meetoditest 25% täpsemalt. Täpne lisaväärtus sõltuvat sellest, kui hästi pank ise oma „kodutööd“ teeb, kuid igatahes olla pangad-tarbimislaenajad nõus maksma Big Data Scoringule lisahinnangu eest „väikse raha“ ehk mõned dollarid ühe „skoori“ kohta. Tänaseks olla Big Data Scoring analüüsinud miljoni inimese andmeid ning „müügirusikas“ olla suunatud eeskätt Suurbritannia, Kesk-Euroopa ja Skandinaavia poole. Pikemas plaanis näeb Kert turuna kogu planeeti, kus 75% inimeste kohta igasugune traditsiooniline krediidiinfo puuduvat. „Valdavalt elavad need inimesed Aasias või Aafrikas. Sellistel turgudel on „suured andmed“ tihti ainus võimalik infokanal.“ Kasutada saab erineva augusuurusega sõelasid – kui pankasid huvitab reeglina see, et kliendi makseviivitused ei läheks üle 90 päeva (vahel ka 30 päeva), siis kiirlaenu pakkuja jaoks olla primaarne see, et kohtumenetluses saaks kliendilt raha kätte.
