Aasta ettevõte 2015: Kodumaja kontsern. Kodumaja majja võid juba tehases sisse kolida

Mitmest kriisist karastunud Tartu ettevõte ehitab puidust korrusmaju ning teeb võimsalt ilma Skandinaavia turul.

Tartumaa ühe suurema tööandja Kodumaja kontserni ampluaa on puitkarkassil kor-rusmajad. Kodumaja ettevõtted ehitavad kõik majaosad, mis on vundamendi peal, võtmed kätte printsiibil.
Firma juhatuse esimees Lembit Lump ütleb, et vundament on ainus asi, mis tuleb teha ehitusplatsil ja mida ei saa teha valmis tehases.
Vaid Rootsis, kus ettevõte üritab värskelt kanda kinnitada, tahab Kodumaja olla ka ehituse peatöövõtja, hoolitsedes kõige, sealhulgas vundamentide ehituse eest. Rootsis on firma seni ehitanud vanurite hooldekodusid. Rootsi turust peab saama tasakaalustaja Norra turule, kus Kodumaja on tuntud ja edukas. Praegu on sõltuvus ühest turust liiga suur. Ka euro suhtes tugevasti siia-sinna kõikuv Norra kroon valmistab aeg-ajalt peavalu.
Tegelikult on Kodumaja ikkagi ehitus-, mitte tootmiskontsern, sest valminud objektide pilte vaadates ei tee vahet, kas majad on kerkinud ehitusplatsil traditsioonilisel viisil või on nad põhiosas valminud tehases ja seejärel ehitusplatsil kokku monteeritud.
"Me oleme leidnud lahenduse, kuidas mitte töötada õues, sõltudes ilmastikust. Ehitame põhiosas katuse all," ütleb Lump.
Kodumaja kahes Tartu tehases valmivad ruumelemendid, mis saadetakse treileritega laevale ja laevaga Skandinaaviasse.
Tavaliselt valmistavad majatehased lagesid, seinu või muid üksikuid tasaelemente. Need viiakse ehitusplatsile, monteeritakse seal kokku, paigaldatakse torustik ja kaabeldused ning seejärel viimistletakse nii seest kui ka väljast.
Aga Kodumaja ehitab oma tehases valmis ruumelemendid, kusjuures ühes elemendis võib olla mitu ruumi (vannituba, magamistuba, köök või muu) või koguni väiksem korter kõige täiega!
Tuba (ruumelement), mis tehasest välja sõidab, on umbes 95 protsenti valmis: lisaks

viimistlusele on paigas mööbel, sanitaartehnika, pistikud ja lülitid, valgustid, kodutehnika ja köök - vahel üllatuseks külmkapis isegi pudel sampust!
Üks ruumelement võib olla üle 5 meetri lai ja ligi 15 meetrit pikk - sisuliselt võibki ehitada 2toalise korteri tehases valmis. Jääb vaid tõsta see vundamendile ja sisse kolida.
Lump ütleb, et niisugune ehitusviis on ae-gasäästev ja kuluefektiivsem kui tavapärane platsiehitus. Eriti turgudel, kus ilmastik on heitlik ja tööjõukulud suured. Lisaks ei ole Kodumaja toodete hulgas midagi nii-öelda "tüüpset" - ehitusviis võimaldab väga suures osas järgida tellija ja arhitekti soove.
Mõnele võib tulla üllatusena, et puidust saab ehitada mitmekorruselisi maju.
Aasta lõpuks valmib Norras Bergenis 14kor-ruseline maailma kõrgeim puitkarkassmaja, mille korterid ehitas - üllatus-üllatus - Kodumaja kontsern. 62 korterist, mille ruutmeetrihind küündib üle 8000 euro, on tänaseks juba valdav enamik müüdud. Tähelepanuväärne projekt on Kodumajale toonud tuntust üleilmselt. Seejuures vastab maja mõistagi kõikidele maavärina- ja tuleohutusnõuetele.

Bergeni maja ehitatakse kolmes etapis: kõigepealt viis korrust, siis veel viis ja siis neli. Iga etapi järel valatakse betoonist platvorm, mis on aluseks järgmise etapi korrustele. Kodumaja ruumelementidega integreeritakse liimpuidust karkass, mis võtab osa koormusest enda kanda. Puidust on majas nii trepid kui ka liftisaht.
Puidule kui taastuvale loodusvarale ennustatakse ehitusmaterjalina suurt tulevikku.
Augusti lõpu seisuga olid Kodumaja ettevõtted valmis ehitanud 5800 eluruumi, neist lõviosa Norra turule.
Põhjamaades hinnatakse puitmaju väga kõrgelt. Näiteks üks Kodumaja kortermaja Oslos valiti 2013. aastal riigi parimaks elamu-projektiks.
Kodumaja alustas 20 aastat tagasi, investoriteks Hansapanga asutajad. Esimene maja sai vundamendile püsti 1995. aasta novembris.
Lump meenutab, et toona ei osatud unistada, et ettevõtte põhiturg võiks olla väljaspool Eestit, loomulikult ei tuldud ka selle peale, et puidust võiks ehitada mitmekorruselisi korterelamuid.
Üheksakümnendate keskel oli ettevõttel tõsiseid käivitamisraskusi. Kaalumisel oli isegi stsenaarium panna pillid kotti.
Viimaks leidis ettevõte siiski elulootuse Skandinaaviast. 1997. aastal tutvuti Norra ettevõtjatega, kes soovisid ehitada Bod0sse 21 korteriga kolmekorruselise elamu.
"Me ei saanud siis aru, mis meid ees ootab, aga lepingu allkirjastasime Tallinna lennujaama ootesaali pingil, ise põlvili põrandal, pool tundi enne norrakate kojulendu," räägib Lump.
Uks Skandinaaviasse oli avatud. Kuid siis juhtus midagi veidrat: firma ehitas Norrasse mitu korrusmaja (sealhulgas riigi esimese neljakorruselise puitkarkassmaja), tellijad olid rahul, kõik imetlesid ja olid õnnelikud. Aga uusi tellimusi ei tulnud.
Kolm aastat sügati kukalt. Siis järsku tor-mati tellima.
"Küsisin klientidelt, mida nad need kolm aastat ootasid. Me olnud nii kiiresti ehitanud, et nad tahtnud näha, kas majad kukuvad kiiresti ka kokku!"

Aasta eksportööri 2015 nominendid

Valio Eesti AS	2014	2013
Müügitulu (mln €)	92,5	76,5
Ärikasum (mln €)	3,8	2,2
Tööjõukulud (mln €)	6,7	5
Töötajate arv	369	368
Lisandväärtus töötaja kohta	39 100	25 700

Shishi AS	2014	2013
Müügitulu (mln €)	6,8	4,7
Ärikasum (mln €)	1,5	0,8
Tööjõukulud (mln €)	0,5	0,5
Töötajate arv	18	15
Lisandväärtus töötaja kohta	114 900	84 100

Kodumaja kontsern	2014	2013
Müügitulu (mln €)	52,2	52,2
Ärikasum (mln €)	9,2	6,8
Tööjõukulud (mln €)	12,1	11,8
Töötajate arv	463	463
Lisandväärtus töötaja kohta	48 100	42 200

Nüüd tegi eksport võimsa spurdi, kasvades mõne aastaga kolm-neli korda. Ma-jandusbuum võttis hoo üles. Kodumaja ehitas Tartu külje alla teise majatehase.

Tehas sai valmis 2008. aastal, kuid siis sõitis sisse masu.

Taas langes firma justkui põrmu. Käive kukkus viis korda. Uus uhke ligi 15 miljoni euro-ne tehas jäi jõude seisma.

Viiest-kuuest suurest kliendist jäi alles napilt paar, teised pankrotistusid või külmuta-sid kõik projektid.

Kodumaja juhtkond kärpis töökohti ja kõikvõimalikke muid kulusid. Töötajate tulemus-tasud, mis olid seni moodustanud sissetulekust arvestatava osa, kadusid üleöö. Ka põhi-palku kärbiti jõuliselt.

Tellimuste puudumisel koju jäänud töötajatele maksis firma lojaalsustasu, mis Lumpi hinnangul õigustas end: töölt lahkusid omal soovil vähesed.

Kannatuste periood kestis poolteist aastat. Selle jooksul korraldas Kodumaja juhtkond töötajatele igal esmaspäeval infotunni firma käekäigu kohta - kõik olid firma päästmisse kaasatud nagu üks mees.

Head kriisi ei tohi raisku lasta, kõlab vana tõde. Kodumajas ei lastud. Keerulistel aegadel lihviti tootmist oluliselt efektiivsemaks. Viimase viie aastaga on käive ühe töötaja kohta kasvanud poolteist korda.

"Selgus, et kahjumiga 2009. aasta oli Kodumajale kõigi aegade kõige kasulikum aasta, sest see tõi meile järgnevatel aastatel suure edu," ütleb Lump.

Seda tõendavad arvud: aastast aastasse on firma püstitanud uusi käiberekordeid, lootes kümnendi lõpuks jõuda 100 miljoni euro-se aastakäibeni.

Teist nii suurt Eesti ehitajat Skandinaavia turul ei ole, ehkki eestlased üldiselt armastavad maju ehitada ja on sel alal ka päris tublid eksportöörid.