Anname ajale vastu koonu!

Nii Ivar Põllu lavastuses „Öös on asju“ kui Renate Keerdi lavastuses „Koon“ on kesksel kohal aeg, selle puudumine ja üleküllus, aja kulgemine ja seismine, ajaga kaasas käimine ja ajast välja astumine.

Lavastus „Koon“ käivitub stseeniga, kus dressides tegelased tuiavad ringiratast ja soiuvad olmeprobleemide üle: jälle sai vale puder keedetud, kes peab täna poodi minema, peldik on umbes, aga majas pole meest. Stseen on väike viide Priit Pärna multikale „Aeg maha“, kus kompulsiivne kassloom kihutab hommik otsa pläriseva äratuskella, tabureti ja tilkuva kraani vahet.