UURING: Kaljurand kandideerib valimiskogus presidendiks. Kas ta võib Siim Kallast edestada?

Marina Kaljurand teatas täna, et on otsustanud küsin endale valimiskogu liikmete toetust, et kandideerida Eesti Vabariigi Presidendiks. Millised on tema võimalused läbi valimiskogu riigipeaks saada, näitab Ekspressi uuring.

LOE LISAKS: Prognoos: mis juhtub valimiskogu voorudes?

Kes võidab valimiskogus? Ekspressi uuring näitab, et 3 nädalat enne valimisi on volikogude liikmete seas suurim toetus Marina Kaljurannal ja Siim Kallasel. Võib juhtuda, et lõppvooru jõuaksid mõlemad.

Ekspress korraldas möödunud nädalal – vahetult pärast presidendivalimiste läbikukkumist Riigikogus ja Reformierakonna juhatuse otsust koonduda Kallase taha – interneti teel küsitluse 500 kohaliku omavalitsuse volikogu liikme seas. Just volikogude liikmete hulgast leitakse 234 esindajat valimiskogusse (ehk „valijameest“), kus nad koos riigikogulastega asuvad Eestile presidenti tegema.

Valijameestete eelistuste osas on olnud kõige rohkem teadmatust ja kandidaatide ning erakondade poolset bluffimist. Meie küsitlus näitab, et laias laastus peegeldavad volikogude liikmete isiklikud eelistused avalikku arvamust.

Sarnaselt ERR/Turu-Uuringute ja Postimees/EMORi avaliku arvamuse küsitlustega augusti lõpus saavutas ka Ekspressi värskes, volikoguliikmete seas tehtud küsitluses esikoha Marina Kaljurand (28%). Talle järgneb Siim Kallas (24%) ning juba suurema vahega Allar Jõks (13%), Mailis Reps (11%), Mart Helme (9%) ja Eiki Nestor (8%). Viis protsenti küsitletutest loodab anda oma hääle mõnele muule kandidaadile ja kaks protsenti ei oska veel öelda. Turu-Uuringute augustikuine küsitlus andis rahva eelistuseks peaaegu sama tulemuse. Repsi toetus oli küll väiksem, kuid seal sai „valida“ ka Edgar Savisaart, kes kindlasti osa Repsi häältest endale haaras.

Seega võib prognoosida, et kui kõik nimetatud kandidaadid osalevad, võibki lõppvooru jõuda kaks reformierakondlikku kandidaati: auesimees ja sisekriitik Kallas ning erakonna valitsusdelegatsiooni liige, Keit Pentus-Rosimannuse poolt presidendikampaaniasse paisatud Kaljurand.

false

Rahva toetuse andmed: TNS EMOR

Võrreldes juuni alguses sama metoodikaga korraldatud küsitlusega on kõige märkimisväärsem Jõksi toetuse kahanemine ning Kaljuranna ja Kallase toetuse kasv. Toona oli Jõksi kui värske kandidaadi toetus Kaljurannaga võrdne, 22,5% juures. Möödunud nädalaks oli Jõks toetusest ligi poole kaotanud, Kaljurand aga veerandi ja Kallas viiendiku võrra seda kasvatanud. Samuti näitas toetuse arvestatavat tõusu Reps (ligi neli korda enam kui juunis), kuid seda ilmselt paljuski Savisaare puudumise tõttu.

Juuni algusega võrreldes oli Jõks oma toetusest ligi poole kaotanud, Kaljurand aga veerandi ja Kallas viiendiku võrra seda kasvatanud.

Reformierakondlastest volikoguliikmete seas edestab Kallas Kaljuranda mäekõrguselt (69% vs. 14%, juunis 57% vs. 26%). Vahe on ilmselt kasvanud erakonna juhtkonna hiljutiste otsuste mõjul. Väga ühtsed on samuti Keskerakonna liikmed, kellest 78% toetab Repsi. Ka EKRE-la­sed toetavad Helmet üsna üksmeelselt, aga statistiliste järelduste tegemiseks sattus neid valimisse liiga vähe. Seevastu sotside ja IRLi liikmete seast märkisid vaid napilt pooled oma esimeseks eelistuseks erakonna juhtkonna poolt toetatud kandidaadi, vastavalt Nestori või Jõksi.

Kõige suurem küsimärk on peamiselt valimisliitudest volikogudesse jõudnud saadikud, kes täna ühtegi erakonda ei kuulu. Riigikogu liikmeid kõrvale jättes võiksid nad moodustada suurima bloki valimiskogus. „Valimisliitlased“ toetavad enim Kaljuranda (39%), talle järgnevad Kallas (21%), Helme (11%), Jõks (9%), Reps (7%) ja Nestor (5%).

Meessoost volikoguliikmete (ehk enamuse) seas on populaarseim kandidaat Kallas (27%) Kaljuranna (20%) ees. Naiste seas on toetus Kaljurannale suisa 41%, Kallasele 20%. Jõks, Reps ja Nestor on enam-vähem võrdse toetusega nii meeste kui ka naiste seas. Seevastu Helmet toetab meestest 14%, naistest aga vaid 3%.

Kui nooremate, kuni 30aastaste volikoguliikmete seas (keda on küll üpris vähe) on kõige suurem Kallase toetus (38%), siis Kaljurand (30%) on populaarseim valik 31-60aastaste seas. 61aastaste ja vanemate seas tõuseb üllatuslikult populaarseimaks Reps 25 protsendiga.

Inimesed, kes Toomas Hendrik ­Ilvese kui presidendiga on väga või pigem rahul, toetavad pigem Kallast või Kaljuranda (mõlemad 34%), rahulolematud aga Kaljuranna (22%) kõrval suurema tõenäosusega Repsi (20%) või Helmet (20%). Kallas on kõige tugevam Põhja-Eestis, Kaljurand Lääne-ja Ida-Eestis.

Kõiki neid arve vaadates tuleb arvestada paari teguriga. Esiteks ei olnud uuringu tegemise ajaks valijamehed veel teada. See tähendab, et küsitluses osalenud volikoguliikmed ei pruugi jõuda valijameeste sekka. Teiseks, kõigi parteide juhtkonnad võtavad neil nädalatel ette kõik oma erakonna valijamehed, et meelitada, veenda ja ähvardada neid valima oma erakonna poolt toetatavat kandidaati. Selle surve tulemusena võib erakondlik kuulekus valimiskogu liikmete seas kasvada. Kuid kui Riigikogu 101 liikme seas võis vähemalt spekuleerida nimedega, kes jätsid „õige“ inimese poolt hääletamata, siis 335-liikmelises valimiskogus on see lootusetu – mis võimaldab inimestel siiski järgida oma sisemist veendumust. Seda isegi juhul, kui volikogu on kohustanud valijameest andma hääle mõne konkreetse kandidaadi poolt (sedagi tuleb ette).

Kuna erakondade esindajad suhtlevad valdavalt vaid erakonnakaaslastest volikogulastega, kipuvad peakontorid kohati oma kandidaadi toetust üle hindama. Samavõrra võib esineda ka alahindamist, kuna arvesse ei osata võtta teiste erakondade ja valimisliitude liikmetelt laekuda võivaid spontaanseid toetusavaldusi.

Kokkuvõttes on käesolev uuring oma +/- neljaprotsendilise veaga siiski parim hetkel olemasolev info volikogude liikmete presidendi­eelistustest.

LOE LISAKS: Prognoos: mis juhtub valimiskogu voorudes?