09.11.2016, 00:30
Et rahu ei saaks sama halvaks kui hea sõda
Meelis Oidsalu vaatas Veiko Õunpuu „Ema Courage’i“ ja nägi seal muu hulgas eesti teatri viimase kümnendi üht vägevamat näitlejasooritust.
FOTO:
Brechti vaatamise kogemuse üks tavapärane osa on brechtlike lavastusvõtete loendamine etenduse ajal. Igavlev vaataja võib sellest teha näiteks võistluse mõne teise teatrikülastajaga. Ema Courage (
Marika Vaarik
) tõmbab keset dialoogi jalga neoonpaeltega tossud –
check
; Piibu-Pieter (
Rasmus Kaljujärv
) avaldab keset stseeni kahtlust, et äkki lavastus ei meeldigi publikule –
check
; traditsiooniliselt lavatagune tegevus, nagu ümberriietumine, puhkus, toimub hoopis laval –
check
; näitlejad kannavad maske (või noh, näoelemente on grimmi abil groteskselt moonutatud) –
check
; muusikalised etteasted pigem lõhuvad ja kommenteerivad lavastust, kui seovad seda –
check
, mitme stseeni samaaegne toimumine laval –
check
Oled juba tellija?