Seemnetest ja sõjast

Kadri Karro kõneleb kunstnik Dénes Farkase ja kuraator Ingrid Ruudiga, kuidas teostus idee pildistada seemnepanku Teravmägedel ja Liibanonis.

Kunstnik Dénes Farkas, kes on varem oma loomingu tarbeks pildistanud turvaliselt ateljeesente vahel, võttis ette hulljulge ja oma loomingus erakordse sammu. Ta pakkis kaasa fotokaamera (mitte kiire digi-, vaid aeglase filmile pildistava kaamera) ja käis kahel korral Teravmägedel, Liibanonis ja Peterburis pildistamas kohti, mis on eluliselt olulised meile kõigile. Nimelt seemnepanku, kuhu on vaakumpakenditesse, kastidesse, riiulitesse ja ka mulla sisse pandud seemned ja taimed, mis peaks aitama meil ellu jääda, kui maailma tabab globaalne katastroof. Tihedas koostöös ja mõttevahetuses arhitektuuriajaloolase ja kuraatori Ingrid Ruudiga sündis näitus „How-to-calm-yourself-after-seeing-a-dead-body Techniques“ (e.k eneserahustamistehnikad, mida laipa nähes kasutada), mis on juuni alguseni avatud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis.

Näituse pealkiri on tsitaat Liibanoni-Ameerika kirjaniku ja kunstniku Rabih Alameddine’i raamatust „An Unnecessary Woman“ (2014), mis võtab Ingrid Ruudi sõnul tabavalt kokku konfliktipiirkonnas elamise kogemuse argisuse ja jubeduse korraga.