EKSPRESSI ARHIIVIST | Ott Tänak – tallatakse maha, tõuseb ikka püsti
29 aastat vana
72 MM-ralli starti
Debüteeris 2009. aastal Portugalis
MM-etapivõite 0, poodiumil olnud 7 korda
Kiiruskatsete võite 62
Katkestamisi 15
Kaardilugeja Martin Järveoja
Auto: Ford Fiesta WRC’17
Kas mäletad sellist asja nagu rögadik?
„Pole kuulnud.“
Tänak vastab väledalt. Rallisõitjate aju peabki töötama nagu Ameerika salaluure superarvuti.
On kolmapäeva õhtupoolik sadamalinnas Matosinhoses, kus hiiglaslikus näitusekompleksis asub MM-võistluste kuuenda etapi, Portugali ralli keskus.
Puhub soe tuul.
Võistluste eelõhtul korraldavad tipptiimid ajakirjanikele oma teenindusalale püstitatud telkides kohtumisi pilootidega. Hyundail on lausa kahekorruseline ehitis. Citroëni üritusel ütleb Portugali ralli eelmine võitja Kris Meeke: „Ott on palju õppinud. Kindlasti on tal šansid võita.“
Istume Otiga tillukesel diivanil tema tiimi M-Spordi telgi tagaruumis. Eesruumis kädistavad prantsusekeelsed ajakirjanikud Sébastien Ogieri ümber, kes on neljakordse maailmameistrina tiimi liider. Ogieri rahastab pururikas Red Bull ja tema masinal on Oti omast mõned paremad jupid. Need annavad imetillukese edu, kuid rallis ongi sageli vahe vaid sekundikümnendikes.
Kuid ka eestlane on tuntuks saamas. Tema treener Tarmo Tiits räägib, et näiteks Mehhikos käisid nad rallivälisel ajal mööda tänavat ja inimesed küsisid Tänaku käest autogrammi. Ta on sale ja linalakk, jääb rahvale meelde.
„Need inimesed, kes sõidavad Tartust Tallinnasse ja ütlevad, et on väsinud, võiksid mõelda, mis rallil toimub,“ muigab Tiits. Portugalis läbis Tänak kolme tunni ja 44 minuti jooksul 349 kilomeetrit kiiruskatseid. Mööda järskude tõusude-languste ja pimedate kurvidega mägiteid, täis lahtist kruusa ja kive. Esimest ja viiendat meest lahutas lõpuks alla kahe minuti.
„See on hullumeelne, mida need mehed teevad,“ ütleb Tiits. „See on segaste vendade valdkond.“
Kuid tagasi rögadiku või rõgadiku juurde. Seda sõna mainib Rando Aav. Ta on Saaremaa mees, veebikülje rally.ee looja. Just Aav tegi aprillis 2003 Otiga esimese usutluse. Toona 15aastane Kärla küla poiss oli osalenud vaid viiel noorterallil ning rääkis, et „sihiks on loomulikult jõuda nii kõrgele kui võimalik. Muidu pole ju mõtet sõita, kui mingit sihti ei ole. Ma tahaks ikka midagi tõsisemat ära teha.“
2004. AASTAL PÄRNU RAHVARALLIL: Ott Tänak alustas rallidel võistlemist 16aastasena, autoks Volkswagen Golf.
Aav ütleb, et rõgadikuks nimetas pisike Ott seadet, millega ta mängis arvutil rallimänge.
Samast külast pärit Rando Hallik meenutab, et see võis olla 1994. aasta, kui ta ostis Playstationi. „Colin McRae rallimäng oli mul külas esimene.“ Seda mängisid innuga tema noorem vend ja tolle klassikaaslane Ott Tänak.
„Ott sõitis sel ajal karti, oli kiire poiss,“ räägib Hallik. „Mul on usk temasse algusest peale olnud.“
Oti isa Ivar Tänak mäletab samuti rõgadikku – tol ajal polnud selliseid arvutimängukomplekte (rool, pedaalid, iste) veel võtta nagu tänapäeval poodidest saab. Seetõttu sai poeg mängimiseks istumise alla päris autost võetud istme.
Aga isa ütleb mitte rõgadik, vaid eheda saarlase kombel rögadik. Ka Oti jutus on ö tuntavalt sees.
Ott sorib mälus. „Rögadik, rögadik… Rägedik!“ Ta naerab lühidalt. „Sa pole Saare mees, sa ei oska hääldada! Okei, ikka mäletan, miks ma ei mäleta.“
Kui palju sa praegu mängid?
„Mängin? Lastega mängin kogu aeg, kui kodus olen.“
Aga arvutiga?
„Ei mängi üldse. Ei ole lootustki, ei tasu unistadagi. Mul ei teki sellist hetkegi.“
Tema eelmine kaardilugeja Raigo Mõlder ütleb, et nad reisisid aastas umbes 200 päeva ja neil oli sadakond lendu.
Kaardilugeja töö on väsitav. Pärast rajaga tutvumist pidi Mõlder 90 protsenti oma märkmetest ümber kirjutama, et neist hiljem aru saada. „Vahetevahel tegin tööd kella kaheni ööl. Neli tundi jäi aega magamiseks.“
Neljapäeval hommikul kell pool kaheksa palistab Paredese kardirada noorte meeste mass ning popim jook pole kuum kohv, vaid Super Bock. Putkad müüvad õlut lakkamatult. Osa rahvast on võtnud õlut kaasa külmakastidega.
Jaheda tuule käes plagisevad Portugali, Prantsuse, Astuuria ja veel mingid tundmatud lipud. Väravas jagatakse tasuta musta värvi salle.
Matosinhosest umbes 30 kilomeetri kaugusel asuvas asulas toimub shakedown ehk proovi-kiiruskatse. Hommikusest ajast hoolimata liiguvad tänavatel rahvamassid nagu meil pärast laulupidu. Teeääred on täis pargitud. Korda hoiab politsei, näha on rahvuskaardi autot.
Kopter põriseb õhus, paar drooni keerutavad ralliautode kohal, mis külg ees end kurvi libistavad ning tolmu- ja liivapilvi üles paiskavad.
Suurima aplausi teenib Dani Sordo Hyundail, kes kardirajale kihutades eriti pikalt hüppab.
Võistluseelsel pressikonverentsil messihallis tekitavad enim elevust Sordo õnnetoovad aluspüksid. Selgub, et ta kannab ralli ajal alati sama aluspesu. Aga Argentiina ralli ajal ei kuivanud õige paar õhtul pestes ära, ta pani need need uksesahtlise kuivama ja unustas. Meeskond avastas need ja „otsustas“, et juhuks, kui tal tekib Portugalis sama mure, peab tal olema piisavalt varu. Mistõttu nüüd katsele sõites ja kõrvaklappe võttes kukkus talle kaks paari aluspükse sülle, ühe paari leidis ta oma mütsi seest ja veel ühe tööriistakastist. Veel üks paar ootas teda pressikonverentsil.
Küsin Otilt, et kuidas tal seis alukatega on. Ta vastab, et tal on need jalas…
Kui pärin, et kus ta telefoni hoiab, vastab Tänak, et autos. Siis muigab ja ütleb, et uksetaskus.
„Ta näib cool ja tundetu. Aga tegelikult on ta sõbralik ja mängib sinuga. Tal on inglise huumorimeel. Kuiv ja sarkastiline,“ sõnab ueilslanna Becs Williams, pressikonverentside juht ja ralliraadio vedaja. Ta räägib, et kui Tänak kuus aastat tagasi MM-karuselli ilmus, siis vastas ta peamiselt „jah“ või „ei“. Nüüd aga räägib vabalt ja ladusalt.
Kui M-Spordi PR-tüdruk Anna Rudd (tema on see, kes pärast kiiruskatseid Oti nimel Twitteris säutsub) küsib, kas tal oleks šanss eesti keel selgeks õppida, vastab Tänak silmagi pilgutamata, et pole mingit võimalust, sest eesti keel on nii raske, et isegi enamik eestlasi ei oska seda õigesti rääkida.
Ja kui Tänak paar nädalat enne Portugali rallit Delfi toimetuses lugejate küsimustele vastamas käib ning Facebooki ülekanne hästi tööle ei lähe, muigab ta: „Noh, kas internet sai täis?“
Teisedki rallisõitjad teevad nalja. Norralane Mads Østberg otsib telefonist foto ja näitab fotot, mille ta enne viimast kiiruskatset Otist tegi. Tänak istub, jalg laialt üle nahast tugitooli käetoe ja sööb banaani. „Nagu ahv,“ irvitab Østberg.
Mika Häkkinen tutvus oma esimese abikaasaga lennureisijana. Naine oli stjuardess ja blondi peaga mees jäi talle silma. Tal polnud aimugi, et tegemist on vormelisõitjaga.
Kas su naine teadis sinuga tutvudes, millega tegeled?
Ott: „Siis ei teadnud. Tutvusime ja suht järgmine päev hakkasime koos elama.“
Armastus esimesest silmapilgust?
„Jah.“
Millal see juhtus?
„Tänaseks oleme koos olnud umbes viis aastat.“
Ja ta tõesti ei teadnud, et sa oled rallisõitja?
„Esimesel õhtul ei teadnud jah. Eks ma hiljem rääkisin talle, millega tegelen, millesse ta ennast seab.“
Ott abiellus Janikaga mullu suvel. Neil on kaks last.
Kiiverile meenub, kuidas neli aastat tagasi korraldas ta pressikonverentsi seoses Oti tulevikuga. „Saatsin Otile mõned küsimused ette ära. Nad istusid õhtul kodus ja harjutasid. Janika küsis ja Ott vastas.“
Tänakud elavad kahekorruselises eramajas Põhja-Tallinnas. Peres on Honda linnamaastur ja sportlikum Audi.
Kui palju Ott teenib, on suur mõistatus. „Teiste rahakotti ei näe, ei tahagi näha,“ ütleb Markko Märtin, kes on viie MM-ralli võiduga Eesti kõigi aegade parim rallisõitja ja aidanud Otti juba kümme aastat.
M-Spordi juht ja omanik Malcolm Wilson ütleb, et tema maksab Oti eest (Tänaku autol on MS-RT kirjad, mis on Wilsonile kuuluv firma ja tegeleb kaubikute ümberehitamisega), aga ilmselt tähendab see auto ja meeskonna eest tasumist. Piloodile maksavad tema isiklikud sponsorid.
Vormel-1 klassi tagumised mehed ei teeni megalt, sakslase Pascal Wehrleini palgaks pakutakse 150 000 eurot aastas. Tänak ilmselt nii kõrgele veel ei ulatu.
Tema firma OT Service teenis mullu reklaami vahendamisega 36 000 eurot. Tänavu võib see vabalt kahekordistuda. Näiteks Oti vana tuttav, Delfi sporditoimetuse juht Peep Pahv hindab Tänakut kolme Eesti väärtuslikuma sportlase sekka (ülejäänud kaks on vigursuusataja Kelly Sildaru ja tennisist Anett Kontaveit). Ta uuris, kas oleks võimalik osta Tänaku kombele Delfi logo ja nüüd ongi see seal.
Kuid päris tippu jõudes on summad teisest mastist.
„Selleks, et raha teenida, peab ikka tasemele saama. Niisama seda ei jagata. Ei jagatud sel ajal ka, kui mina sõitsin,“ ütleb Märtin. „Võib-olla küll see kandepind, kes raha said, oli tookord tiba laiem kui täna, aga põhimõtted ikka samad.“
Ivar Tänak räägib, et kord noore sõitjana lõikas Ott ühe kurvi „otseks“ ja kihutas üle viljapõllu. Hiljem küsiti, et kas ta ei kartnud vilja sees mõne kivi otsa põrutada ja auto lõhkuda. Ott vastas, et tema isa oli kombainer ja ta teab, et viljapõldudel ei ole selliseid suure kive.
Ivar oli viis aastat vana, kui ta õppis masinat juhtima. Mitte sõiduautot, vaid kombaini. Tema isa lasi lõunapauside ajal poisil jupikese vilja lõigata.
1997. aastal tuli Ivar Eesti rallimeistriks.
Oti lasi ta rooli väga noorelt, mõned ütlevad kahe-, mõned kolmeaastaselt. See oli kruusaseades kart, millega poiss sai Kärla kolhoosi töökoja taga ringi sõita. „Panin teeotsad kinni, et mõni traktor kogemata talle otsa ei sõidaks. Ise remontisin töökojas tehnikat ja aegajalt kuulasin, et kas Ott ikka põristab,“ räägib isa.
Oma esimese võistlusstardi tegi Ott talvel 2001 Saare Kütuse jäärajasõidul. Poiss tuli 78 võistleja seas teiseks. Võitis tema isa.
Esimese „pärisralli“ sõitis Ott kolm talve hiljem Võru kandis. Kaardilugejaks oli tallinlane Tõnu Kurvet, kes oli varem sõitnud paaris Oti isa Ivariga.
„Poiss kasvas, sõitis lumeradasid küll ema, küll isa autoga,“ räägib Kurvet. „Minu autossepanek oli loogiline, sest kaht noort ja lolli ei ole mõtet ühte autosse panna. Mõte oli, et ta saaks minu käest teada, mida on üldse võimalik kaardilugejalt teada saada.“
Nad katkestasid esimese ralli vaid kolme kilomeetri järel. „Lühike, liiga lühike,“ ütleb Kurvet tolle võistluse kohta. „Me ei mahtunud ühte kurvi ära. Sõitsime vastu truupi. Aga eks igaühel juhtub.“
Kuidas su ema sellesse suhtus, et hakkad rallit sõitma?
Ott: „Ma pole seda kunagi ema käest küsinud, kui aus olla. Eks see läks loomulikku rada, kuna isa tegeles ralliga. Seetõttu oli ehk ema jaoks natuke lihtsam võtta, kuna ta oli sellega harjunud mingil määral.“
Millest sa sõites mõtled?
Ott: „Ega meil mõttehetki pole. Pigem keskendud ainult sellele, mis kõrvalpingi pealt tuleb (kaardilugeja jutt – toim). See info on piisavalt oluline. Tee lookleb ees nii kiiresti, et ei ole võimalustki millelegi muule möelda. Kui tekivad muud mötted, siis ei keskendu piisavalt. Siis tuleb end sundida keskenduma.“
Kas sa hirmu tunned?
„Ikka tunnen.“
Missugune on olnud sinu kõige suurem õnnetus?
„Mehhiko 2015, kui me järve sõitsime. See oli suht kriitiline.“
Aga kord Türgis vigastasid selga. Austraalias sattusid haiglasse.
„Austraalias oli mälukaotus. Sellega oli lihtne – ei mäleta. Kui ei mäleta, siis pole olnud. Türgi oli ka valus, jah. Aga sellest on nii pikk aega möödas, et võib-olla enam ei mäleta hästi.“
Kas kõige hullem on sõita vastu mõnda kivi või puud?
„Rallis on kõige hullem see, kui kiirus jääb hetkega nulli. Ükstapuha, kas sõidad sajaviiekümne või kahesajaga. Puud ja kivid ja sellised asjad – auto jääb hetkega seisma. Need asjad teevad haiget.“
Oled oma karjääri jooksul väga palju kordi üle pea käinud. Kas see on kergem?
„Ei ole kergem. See hetk kestab kauem ja on suht ebamugav, aga üldiselt ta haiget ei tee.“
Otile eelmise aasta lõpuni kaarti lugenud Raigo „Mõllu“ Mõlder on sama meelt. „Kui käid üle katuse, siis oleks oleks vale öelda, et see on kihvt, kuid see pole nii hull – ainult tulemus läheb lörri. Kui rullib, siis kaotab auto kiirust. Puhas füüsika.“
Kõige suuremaks laksuks peab ta hoopis mullust esikoha kaotamist Poolas. „See oli kõige hullem – võit jäi saavutamata.“ Räägib, et 2012. aastal tõi tuttav talle sigari. Mõlder otsustas, et suitsetab seda siis, kui Otiga võidavad. „Kolm aastat oli see mul seljakotis kaasas. Mullu Poolas tõstsin juba laua peale.“ Aga võit libises käest viimasel kiiruskatsel…
Ott Tänaku kõige valusam katkestamine toimus eelmisel aastal Poola rallil, kui kindlana tundunud võit kadus käest viimasel kiiruskatsel. Video: Red Bull Content Pool
„Pärisõnnetustest“ kõige hullemaks peab Raigo samuti Mehhikos järve sõitmist, sest neid ähvardas uppumine. „Päris tugev pauk oli eelmisel suvel Soomes – sõitsime vastu kivi, õnneks tuli pauk minu selja taha.“
Tarmo Tiits ütleb, et too kivi oli suur nagu maakera.
Ligipääs meesteni oli kehv, sest teed olid suletud. Õnneks viskasid kohalikud Eesti paari paadiga üle järve, kuhu sai autoga järgi sõita.
Mõlder: „Kuid mitte kunagi me ei mõtle, et läheme rallile ja crashime ära. Kui käib latakas, siis käib. Ralli on kordades ohutum kui tänavaliiklus.“
Eelmise kümnendi keskel laastasid Eesti ralli mainet noored „surmakutsarid“ nagu Joosep Laiksoo ja Mikk Seger. Kumbki rahvarallidel osalenud noormees surmas hoolimatult kihutades kolm inimest.
Ka noor Ott Tänak sattus tavaliikluses raskesse õnnetusse. Autospordiringkondades teatakse seda, kuid räägitakse vargsi.
Juhtunu kohta ilmus vaid seitsmerealine nupp ajalehes Meie Maa. See ütles, et 16. juulil 2004 teatas häirekeskus, kuidas „Salme vallas Lõmala - Kaugatuma tee 6,8 kilomeetril on toimunud liiklusõnnetus. Kruusakattega teel põrkasid kurvis kokku sõiduauto Opel, mida juhtis 1965. a sündinud Toomas ning sõiduauto Volkswagen, mida juhtis piiratud juhtimisõigusega 1987. aastal sündinud Ott, kelle autos oli kaks kaasreisijat. Kõik neli liiklusõnnetuses osalenut toimetati Kuressaare haiglasse.“
Tegemist on kurviga Lõu lahe äärsel kruusateel, mida mööda kulgeb sügiseti Saaremaa ralli kõige kuulsam kiiruskatse.
Kuna üks inimene sai viga väga raskelt, alustas politsei uurimist. Lääne Ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalasja nr 04274000437 septembris 2005 kedagi kohtusse saatmata.
Ehk mitte kedagi süüdi ei tunnistatud. Ei Otti ega teist autot juhtinud meest.
Tunnistan ausalt, et mul polnud söakust enne rallit seda teemat puudutada. Ma ei tahtnud riskida, et need küsimused hakkaksid ralli ajal Tänaku hinge närima ja segavad võistlust. Ja pärast rallit ei tekkinud sobivat momenti.
Teiseks teatas politsei, et saatis hiljuti selle toimiku hävitamisele. Tegemist on aegunud asjaga, milles osalenutel on õigus eeldada, et juhtunu asjaolusid ei avalikustata.
Kolmandaks ütles avariis viga saanud Rando Aav (eelpoolmainitud rally.ee asutaja), et ta palus juba haiglas politseid, et asja ei tasu uurida. Ta vaid kartis pärast mõnda aega esiistmel kaasa sõita.
Otti fännas ta edasi. Kirjutas temast mitu lugu ja hooldas tema personaalset veebikülge www.otttanak.com. Praegu on see suletud.
Miks sa ralliga tegelema hakkasid?
Ott: „Sest see tekitab mulle pinget ja on minu jaoks väljakutse. Hing ütleb, et seda on võimalik hästi teha. Nii kaua kuni olen konkurentsis, nii kaua üritan seda teha.“
2005. aastal, veel rohelisena, sattus Ott Vene tiimi Syrus, mis ehitas endale baasi Põlvamaale Kanepisse. Tiimi rahastas telekomimiljonär Igor Sokolov ja sealse piloodi Denis Levjatovi kaardilugejana tegutses Tõnu Kurvet.
Kurvet rääkis venelastele, et teab ühte andekat Saaremaa poissi. Tänak võetigi Syruse tiimi. Volkswagen Golfi asemele tuli Renault Clio.
Samal ajal pani Markko Märtin kokku programmi noortele Eesti talentidele. „Ott oli üks potentsiaalsetest väljavalitutest, aga enne kui valikuni jõudsime, ta taandas ennast, sest tal oli diil venelastega“ ütleb Märtin.
Kuid aasta hiljem lahkus Ott Syrusest. Tema saagiks jäi vaid üks võit oma masinaklassis.
„Vene meestega oli asi keeruline,“ ütleb Ivar Tänak. „Nende meelest tegi Ott kõike valesti. Lõhkus näiteks käigukasti ära. Neil oli nõukogudeaegsed treenerid, aga nagu aeg näitas, siis meie tegime kõik õigesti.“
„Sokolov ütles, et pane ja tee! Aga keegi teine arvas, et talle jääb raha väheks, kui Oti peale kulutatakse,“ selgitab Kurvet.
Tänakul ei jäänud muud üle, kui Markko Märtinile helistada ja küsida, kas äkki saaks ikkagi midagi koos teha. „Teda sunniti seda tegema jah,“ ütleb Märtin.
Märtin oli oma karjääri alustanud samamoodi rallisõitjast isa kõrvalt. Tollal käisid aga asjad teisiti. Markko pidi kõigepealt ootama, kuni sai 18 aastat vanaks. Alles siis sai ta sõitma hakata. Oma esimese auto ostis ta onult ja putitas seda mitu kuud.
Tänak lahkus vanemate juurest ja kolis Tallinna, asudes elama Märtini korterisse ja tööle tema tiimis MMM. „Ta õppis ameti selgeks ja sai väga hästi hakkama,“ kiidab Märtin.
Tänakut hinnatakse väga hea autotundjana. Pärast kiiruskatseid hooldusse saabudes räägib ta alati esimese asjana oma inseneriga ning teeb seda enamasti kauem kui teised piloodid.
Lisaks iseloomustas Tänakut õppimisvõime. „Ta eristus kõigist teistest noortest, sest talle ei pidanud kuni 2012. aastani ühtegi asja kaks korda rääkima või õpetama. Ta sai aru ja kui järgmine kord istus autosse, siis ta ei teinud seda viga enam, ta oli juba edasi arenenud.“ räägib Märtin. „Suvalist Eesti munakivi võid lihvida palju tahes, teemanti sealt välja ei tule. Aga kui on rough diamond ja seda lihvid, siis tuleb õige asi.“
Portugali ralli algab ametlikult neljapäeva õhtupoolikul Guimarãesi kindluse kõrvalt. See on sümboolne koht, sest tegemist on riigi esimese pealinnaga.
Enne starti näpib Tänak sõitjatele mõeldud telgis sülearvutit. Seejärel toimub ametlik autogrammisessioon. Soovijaid on nii palju, et pool neist jääb ilma. Rahvasumm ümbritseb väljakut, kust sõitjad rajale lastakse.
Kui Oti auto teele keerab, lehvivad mitu sinimustvalget (Eesti fänne võib leida kõikjalt) ja tumedapäised portugali lapsed karjuvad „Tanak-Tanake!“
Reedel tõuseb Tänak ralli liidriks.
Laupäevahommikune esimene kiiruskatse algab Matosinhosest rohkem kui 90 km kaugusel asuvas Vieira do Minhos.
Maanteest viib esimese pealtvaatajate tsoonini kitsas kruusatee, mis on kohati järsk nagu Toompea nõlv ning autodest ja mootorratastest umbes. Osad tahavad üles sõita, teised alla tulla. Parkimine on totaalne peavalu. Sajad inimesed leiavad, et lihtsam on jala mäkke ronida. Mitmedki veavad kaasa külmakaste õllega.
Tõsisemad fännid tulid kohale juba eelmisel õhtul ja veetsid 800 meetri kõrguse mäe otsas terve öö. Seda tunnistavad telgid, maharaiutud põõsad ja suitsevad lõkkeasemed.
Keegi tõsine fänn on kaasa võtnud mootorsae, sellelt keti maha võtnud ja keerutab saagi: „Änn-änn-ännn!“
Sinimustvalget lippu nähes kostub ikka ja jälle sõna Tänak, Tanak, Tänak, Tanaka, Tänak, sekka üksik Latvala (Jari-Matti Latvala on Toyota piloot.) Kust riigist te olete? Kas tõesti Eestist?
Tänak läbib kurve, tolmupilv taga, sest on täiesti kuiv. Mõned sekundid hiljem on ta juba kusagil kaugel.
Koolipoisina tunnistas Tänak, et võistlushommikuti on tal „tavaliselt kõva närv sees ja süüa eriti ei taha. Peale starti on juba rahulikum ja keskendun sõidule.“
Nüüd ütleb ta: „Ma arvan, et nagu sina lähed hommikul kella kaheksaks tööle, nii lähen mina ka hommikul kaheksaks tööle. Eks mingi põnevus ikka ralli stardis sees on, aga pärast seda tekib juba rütm ja on okei.“
Tänak ütleb, et tal ei ole ühtegi stardieelset rituaali.
Tal oli aga aastaid õnnetoov kollane pardike auto käsipiduri küljes.
Märtini tiimis mehhaanikuna töötav Juss Roden meenutab, et nad said pardikese poest jogurtipakkidega kaasa (selline turunduse värk) ja panid selle Oti autosse.
Aga kaks aastat tagasi Mehhikos kihutas Tänak järve ja siis kadus part ära.
Ott ütleb, et tegelikult ei uppunud Rodeni räägitud part, vaid üks teine. „See part oli mul 6-7 aastat autos kaasas. Aga pärast seda ei ole mul mitte midagi.“
Rallisõidus on lisaks talendile ja oskustele vajalik raha. Tegemist on väga kalli spordialaga.
Juba noore poisina käis Ott ise raha küsimas. Tema isa räägib anekdootliku loo, kuidas ühe firma juht arvas, et küll läheb poiss minema. Ott istus aga sekretäri juures kaks tundi. Lõpuks leidis mees, et nii visale tegelasele peab ikka raha andma.
„Võib-olla ma ei osanud hästi küsida,“ naerab Ott. „Ma arvan, et minu köneosavus sel hetkel ei olnud piisavalt hea, et lihtsalt endale sponsoreid välja rääkida. Siis tuli võib-olla kuidagi muudmoodi seda teha.“ Mõtleb hetke ja lisab: „Mis ma oskan öelda? Ega see kindlasti meeldiv tegevus ei ole. Kindlasti on see enda kättevõtmise asi. Kui huvi on piisavalt, siis tuleb sellest üle olla. Võib-olla see oli minu jaoks üks raskemaid kohti karjääri jooksul – sponsoreid endale leida.“
Praegu on kergem?
„Ikka on selle koha pealt.“
Märtini tiimis leidis Ott endale suurima toetaja.
Rakvere ettevõtja Oleg Gross pidas juba nõukogude ajal kanu ja sigu. Kui saabus ettevõtlusvabadus, ostis ta esimese poe. Praegu katavad tema toidupoed peaaegu poole Eestist Tallinnast Võruni. Miljonär Gross rabab tööd teha, on üleval juba hommikul kella viiest saadik.
Georg oli küll kiire, kuid võrreldes juba lasteaiaeas ringi kimanud Otiga alustas ta tippujõudmiseks liiga vanalt.
Ja papa Grossist sai Tänaku sponsor.
„Markko Märtin oli paljusid poisse märganud, aga Ott oli neist kõige andekam. Nägin ka ise kohe, et ta on sigakiire. Ta oli teistest peajagu üle. Aga asi oli raha taga. Kümme aastat tagasi hakkasingi Otti toetama,“ ütleb Oleg Gross ja lisab, et tal pole Tänakuga toetamise asjus ühtegi lepingut. Et ta pole otsinudki muud kasu peale emotsioonide. „Ma tahaks, et Eesti oleks pildis!“
Grossi kabineti seinal ripub tumeda puitraami sees Oti kombinesoon, juures mõned fotod ja ladinakeelne kiri „Per aspera ad astra“ – läbi raskuste tähtede poole. Kapi peal on läbipaistva plastsilindri sees rajalegend kurikuulsalt katselt Mehhikos, kus Ott järve põrutas.
Ott ütleb, et Georg on tema sõber.
2010. aastal ilmus Õhtulehes jutt, et kihutasid Soomes legendi tehes välja ja sinuga koos autos olnud Georg Gross murdis käeluu. On see tõsi?
Ott: „Ma ei oska öelda… Kui sa nii küsid, siis ei vasta.“ (Naerab.)
Kuidas ma peaksin küsima, et see vastaks tõele?
„Kui sa küsid nii, siis järelikult sa ei ole kindel.“
Ei ole jah.
„Siis ei vasta tõele!“
Kas oled pidanud pärast mõnda avariid psühholoogi abi küsima?
„Ei, pärast avariid ei ole. Kunagi ma üritasin, aga see ei aidanud mind. Sain aru, et iga mees on iseenda peremees ja pean ise endaga hakkama saama.“
Tänaku karjääri üks raskemaid hetki oli 2012. aasta. Tänu Markko Märtini sidemetele ja edukale esinemisele noortele sõitjatele mõeldud Pirelli Star Driveri sarjas pääses ta võistlema Fordi tehasemeeskonda, mida vedas Malcolm Wilson.
See oli unistuste diil. Märtin võrdles seda kuldse lotopiletiga.
Tulemus oli aga masendav. Rootsis kihutas ta lumehange, siis ütles üles mootor. Youtube’i riputati klipp, kuidas ta tookordset kaardilugejat Kuldar Sikku sõimas. Portugalis sõitis teelt välja ja auto jäi põhjapidi kivi peale kinni. Seejärel purunes tagavedrustus. Mehhikos jäi viimasel kiiruskatsel (power-stage) lisapunktist vaid 0,067 sekundi kaugusele.
Argentiinas lõhkus auto, kuid sai superally-süsteemis jätkata ja teenis vaid ühe punkti. Wilson teatas: „Olin Otis väga pettunud. Tema peaeesmärk oli ralli lõpetamine. See oli kokku lepitud.“
Uus-Meremaal keeras Ott auto üle katuse. Saksamaal sõitis betoonpiirdesse ja kaotas ratta. Suurbritannias lõhkus kivi otsas vedrustuse.
Itaalias teenis ta küll esimese poodiumikoha, kuid see laul oli lauldud. Hispaanias kihutas Ott jälle välja ja ütles: „Tagantjärele saab öelda, et risk ei tasunud ära, aga kiirus oli meil olemas ja ma ei kahetse midagi. Eesmärk oli poodiumile sõita, ühtegi muud sihti meil ei olnud.“
Wilson näitas talle ust. Eesti rahva seas sai ta hüüdnime Kraavi-Ott. Levisid naljad stiilis „iga kilomeetri tee kohta on kaks kilomeetrit kraavi“.
„Kõik teed olid talle avatud, kõik oli olemas, aga ta suutis selle nässu keerata,“ ütleb Markko Märtin. „Tal oli vaja aega, et aru saada, mismoodi asjad käivad maailmas.“
„See pani küll mu kannatust proovile. Aga me olime juba kokku kasvanud. Me kaotanud hetkeski tema suhtes usku,“ ütleb sponsor Oleg Gross.
Ott oli lausa nii masendunud, et kaalus karjääri lõpetamist.
„Eks ta nukker oli,“ tunnistab isa. „Aga hakkas siin garaažis tagumises toas, kus me teeme mustemaid töid, ühe teise poisiga Subarut putitama.“
Mõne kuu pärast sõitis Ott jälle rallit. Mitte MMil, vaid Eestis ja Lätis. Oleg Gross toetas teda edasi. Georg Grossist sai OT Racingu sõitja. Tema sõitis mitu aastat vana WRC autoga, Tänak nõrgema Subaruga. Gross suutis Tänakut edestada, aga napilt.
Praegugi kuulub Grossile värskem WRC-auto, Oti eelmise aasta pill. „Selle aleviku SKP tõusis tänu tolle auto ostmisele kõvasti,“ naerab Margus Kiiver.
Auto seisab Kärlas OT Racingu garaažis ja on klubiga liitunud 6-7 koolipoisi suurim huviobjekt. „Alguses oled tagaratta mees, siis esiratta mees, selgitab Ivar Tänak mehaanikute karjääri. Ta ütleb, et käis 2011. aastal Otiga rallidel kaasas: „Ma olin tagumise vasaku ratta mehaanik.“
2014. aastal juhtus peaaegu et ime. Wilson võttis Tänaku tagasi. Mitte küll põhimeeskonda, vaid B-tiimi, mida rahastab rehvifirma DMACK.
„Urmo Aava hakkas teda aitama,“ ütleb Ivar Tänak. „Aga eks Markko pidi kõik paika panema. Ott ju naljalt kellegi ees ei vabanda.“
„Urmo oli liim nende vahel, sest Ott oli isepäine,“ märgib ka Margus Kiiver.
„Ma nõustasin DMACKi ja tundsin, et kui nad tahavad tõsiselt head tulemust, võiksid Oti võtta,“ ütleb Wilson. „Ta tegi head tööd.“
2015. aastal tõusis Ott M-Spordi põhivõistkonda, langes tunamullu tagasi DMACKi ja tänavu pääses uuesti põhivõistkonda, Sébastien Ogier’ kõrvale.
Tänaku kaardilugejaks oli neil aastail Raigo Mõlder, kes on samuti Saaremaalt pärit ja nägi Otti esimest korda juba 2001. aastal Orikülas võistlemas („Poiss andis kõvasti minna!“). 2006. aasta Saaremaa ralli afterpartyl kutsus Ott ta endale kaarti lugema. Kuid viimasel ajal sõitis Mõlder hoopis Georg Grossiga.
Mõllu õppis MM-radadel kiiresti. Malcolm Wilson rõhutab, et „Raigo oli väga oluline faktor, et Ott tõusis uuele tasemele ja me võtsime ta tagasi põhimeeskonda.“
Kui palju oled pidanud end tagasi hoidma kartuses, et teed avarii?
Ott: „Tagasi hoidma?“
No teades, et võiksid veel kiiremini sõita, aga tulemus tuleb koju tuua.
„Kui ei ole enam midagi püüda, siis me jah, lihtsalt sõidame, aga ma ei ütleks, et peaksin ennast selleks sundima. Kui see on eesmärk ja seda peab tegema, siis…“
Aga kui sul on valida, kas saan esikoha, aga see võib tulla väga napilt või jään kindlalt teiseks?
„Ei, teiseks ma kindlasti ei jää. Küll ma ikka püüdma lähen. Neid kohti on ikka olnud ja loodetavasti tuleb veel. Siiamaani on ebaõnne olnud.“
Kui tähtis on sulle võita?
„No vöit on ikka eesmärk.“
Sinu viimane rallivõit tuli 2014. aasta Rally Estonialt?
„No jaa, aga see oli selline hobiralli. Minu jaoks ei olnud see väga vöidusõit ja nii väga võistlus, pigem selline vahepala.“
Kas selliseid vahepalasid ei ole vaja? Oled ikkagi esikohal, võidad, teeb tunde heaks.
„Aga seda me siin jälitamegi. Poodium MMil teeb samamoodi tunde heaks. Kohalike rallide vöidud väga midagi ei muuda. See siin on selline vöistlus, mida naudid ja söidad mönuga. See siin on ikka vöistlus, me teeme seda professionaalsel tasemel.“
Detsembris 2016 teatas Raigo Mõlder, et loobub Oti kaardilugeja kohast. Ta elab nüüd Rakveres, sai õnnelikuks isaks ja töötab Georg Grossi kontserni EG Elektra tegevjuhina. Ta üritas seal töötada ka varem, kuid ralli kõrvalt ei jätkunud selleks aega.
Miks Mõllu ja Oti teed lahku läksid, on suur mõistatus. Samamoodi ei tea avalikkus, miks Markko Märtin oma karjääri alguses vahetas Toomas Kitsingu välja Michael Parki vastu.
Mõlder ütleb, et tahtis rohkem perele aega pühendada.
Ott: „Seal olid erinevad põhjused. Ma ei tea, kui palju sa tead.“
Raigo ütles, et tal sündis laps, tahtis tööd leida. („Just,“ ütleb Tänak.) Oleg ütles, et Raigo selg andis tunda („Just,“ ütleb Tänak.)
Ott: „Raigo tahtis millegi muuga tegeleda. Raigoga olime pikalt sõitnud, see tundus loomulik rada. Aga nüüd oli muutust vaja. Mõlemalt poolelt. See oli väga positiivne samm.“
„Ma polnud selle üle õnnelik,“ tunnistab Wilson kaardilugeja vahetuse kohta. „Kuid ma ei ole ka 15-20 nädalat aastas temaga ühes autos. Ma pean austama tema otsust. Ja näib, et ta töötab Martiniga tõsiselt hästi.“
Martin on Martin Järveoja, Elva endise linnapea poeg, viiekordne Eesti meister judos, läbi ja lõhki spordimees. Tema onu oli rallihuviline ja luges rahvarallidel kaarti noorele Karl Kruudale, suurettevõtja Oliver Kruuda pojale.
Neli aastat tagasi tuli ta koos Tänakuga Eesti meistriks.
Ivar Tänak: „Kui Ott läheb närvi, siis Martin rahustab ta maha.“
Ott: „Teadsin, et ta on rahu minu kõrval, keda on mulle vaja. Oleme ka korra Eesti meistrid koos olnud. Aga sel hetkel ei saanud ma seda otsust teha, kuna siis sõitis ta koos Karl Kruudaga. Ma ei tahtnud sõber Karlile ebamugavat olukorda tekitada, ma ei hakanud isegi küsima.“
Martin: „Imelik, et mind nii rahulikuks peetakse. Varem judot tehes olin küll emotsionaalne. Alati tahtsin võita. Aga jah, ega rabeledes võit kiiremini tule.“
Miks on Martini hüüdnimi Pekk?
Ott: „Pekk ei tea isegi seda. Kunagi sõbrad panid talle. Kuidas seda öelda: võib-olla söbrad niiöelda kadestasid teda, kuna Martin tegi džuudot ja oli väga heas vormis, sõprusringkonnas võibolla kõige paremas vormis.“
Kas ta on üritanud sulle ka mõnda heidet teha?
„Käisime kunagi kikkpoksitrennis koos. Ta oskab neid heiteid teha kindlasti, teeb tänapäevani.“
Viimased kolm aastat Otti rallikarusellis saatnud treener Tarmo Tiits ütleb, et eriti kaifib ta pühapäevahommikust meelestatust. „Kõik on siis oma mõtetes, aeg justkui seisab. See pinge on väga põnev.“
Seekord kaob aga suur surve laupäeval, kui Ott eksib ühte kurvi pidurdades. Vedrustus saab pihta. Tänak kukub liidrikohalt viiendaks. Võit on jälle käest libisenud. Ta lõpetab neljandana. Lohutuseks võidab esimest korda elus powerstage’i ja saab selle eest viis lisapunkti.
„Et sa tahad siis rääkida pahast poisist?“ naerab Malcolm Wilson pühapäeva hommikul.
Mida ütled siis, kui ta avarii teeb?
„Mõnikord olen kasutanud väga kangeid sõnu. Sest pole mingit vajadust avariid teha. Tal on olnud keerulisi aegu. Olen mõnikord olnud tema suhtes väga karm.“
Miks ei ole Ott veel võitnud? Mis jääb puudu?
„Ott on olnud alati väga kiire. Aga isegi eile, kui ta tegi vea, ütles ta mulle, et oli kiirem. Ma ütlesin, et Oit (inglased hääldavad teda Oit, mitte Ott, Järvekülje nimevormid on aga nii kummalised, et neid on raske kirja panna), sa oled alati olnud kärme, ma pole kunagi kahelnud sinu kiiruses. Aga miks ta ei ole võitnud?“
Halb õnn?
„Ei, ei-ei-ei-ei. Tal on olnud nii palju võimalusi. Ma mõtlen…. (Puhiseb.) Ta on liiga kiirusele keskendunud. Me oleme rääkinud, et tal on nüüd elu võimalus – töötada koos ühe parema sõitjaga, keda maailm eales näinud. Ma olen öelnud, et vaata Sébastiani, õpi, kuula. Ta ei saa kunagi paremat võimalust, sest nad on samas meeskonnas.“
Markko Märtin: „Reaalne võidukoht oli eelmisel aastal Poola. Käegakatsutav võit. Seal võib tõesti öelda, et oli halb õnn. Muudel puhkudel on kas keegi natukene kiirem olnud või on midagi sellist juhtunud, mida tagantjärgi vaadates ütled, et kui oleks... Seda aga on raske hinnata, et mis oleks juhtunud, kui rehv või mõni detail poleks purunenud. Sa ei tea ju, mis oleks järgmisena juhtunud.“
„Ott on ülimalt pühendunud, vahest isegi liigagi,“ leiab Raigo Mõlder.
„Ta on väga sihikindel. Ralli on tema prioriteet, elu eesmärk,“ ütleb Martin Järveoja.
„Nii imelik kui ka see ei tundu, aga rallis maksavad kogemused. Uljad noored ei võida rallisid,“ selgitab Tarmo Tiits.
„Mees saabki küpseks siis, kui ta on 30 täis,“ tähendab Oleg Gross (Tänak saab sügisel 30).
„Ott on väga-väga tugev isiksus,“ ütleb Wilson. Ta ütleb, et usub eestlasesse. „Muidu ma tema sõitmise eest ei maksaks.“
„Ta on kange nagu Saaremaa kadakas,“ võrdleb isa. „Mitu korda on teda maha tallatud, aga ta tõuseb ikka püsti.“
Martin Järveoja mobla avapildiks on tema tütre oma. Tal on telefonis ka videosid oma kaheaastasest tütrest.
Tänavu suvel peaks tal sündima teine laps. Mees on ärevil – kas ta juhtub sündima samal ajal kui toimub Poola ralli, kus Ott on näidanud alati suurt kiirust?
Tänak võitis 2011. aastal oma klassis Sardiinia ralli. Tookord sõitis ta S2000 autol.
Markko Märtin ütles seepeale, et ju siis Saaremaa mehele sobib sõita saare peal.
Tänavune Sardiinia ralli toimub juba kahe nädala pärast. Pöidlad pihku!
