Seks ja kitš

Marika Agu usutleb Mall Nukket, kelle kõmumeedia kangelaste ja seksikaid poose võtvate naistega kollaaže üheksa­kümnendatest saab taas näitusesaalis näha.

Möödunud nädalal avati Vaala galeriis Mall Nukke (52) retrospektiivnäitus, kus näidatakse valikut aastail 1992–1995 loodud kolmest kollaažiseeriast nimega „Iidolid“. Kunstnik on tolle aja ühiskondliku olustiku kujutamiseks kasutanud Antiik-Kreeka mütoloogiat, üleseksualiseeritud kujutised Nukke töödes vastanduvad nõukogulikule kammitsetusele, töödes kasutatud klantsajakirjanduse väljalõiked jms toovad vaatajani postsovetliku reaalsuse äärmused. Nukke loomingus sisalduvat absurdi, groteski ja irooniat ei kohta eksimishirmus noorte kunstnike loomingus. Kuid eks iga aeg soosib isesugust kunsti.

Milliseid viiteid leiab „Iidolite“ sarjas ühiskondlikule elule?

„Iidolid I“ tegeles rikaste, ilusate, kuulsate inimeste paigutamisega Kreeka mütoloogia lugudesse. Need tegelased (nende seas ­Maria ­Avdjuško, Madonna jpt), kes töödelt vastu vaatasid, olid tol hetkel kollase ajakirjanduse kõige populaarsemad persoonid. „Iidolid II“ ja „Iido­lid III“ sisaldasid lisaks staaridele ka tavaliste inimeste kujutisi. Tagantjärele leian, et nende näituste sisuks olid inimsuhted ühiskondlikul kandikul. Seal puudutati feminismi, abielu, armastust, groupie-fenomeni, homoseksuaalsust jms. Üritasin kolme näitusega kogu maailma paika panna.