Mart Kadastik: koera kõrval ei häbene võõradki üksteisele oma voodielust rääkida
„Luikede järve“ tegelasi seovad igavesed küsimused armastuse otsimisest, leidmisest ja kaotamisest, lootusest ja lootusetusest. Romaaniga naaseb Kadastik ilukirjandusse pärast 2016. aastal ilmunud elutööraamatut „Nüüd ma siis kirjutan“. „Luikede järve“ saab kahe nädala jooksul, 6. kuni 19. septembrini osta vaid koos Eesti Ekspressiga ja ainult Selveri poeketist, pärast seda raamatupoodidest üle Eesti.
Nostalgia
veel ütleb?
Ooperipäevad
Nüüd olen ka mina Saaremaa ooperifestivalil ära käinud. Lõpuks ometi. Oli nauditav galakontsert. Heledapäine sopran, sakslanna, oli eriti ilus. Entusiasmihoos ostsin järgmisekski aastaks piletid ära, siis tulevad ungarlased „Mustlasparuniga“. Oleksin vist pidanud juba üle-üle-eelmisel aastal piletid broneerima – vaba oli vaid viimane rida. Öömajaga on asjad veel nukramad. Ühe Kuressaare hotelli ootelehel oleme 34ndad, teise ukse taga 26ndad. Olen optimist.
Lahe maa
Kepikõnd on meie pere lemmikharrastus. Ei pea tingimata Šveitsis, Soomes või kohalikel munamägedel turnima. Kui põnev, ürgmetsa häältest täidlane on Oandu ümbrus! Märjemad matkarajad on kaetud laudteega, need omakorda metallvõrguga. Lahemaal ei libastu.
Kadakasiirup
Toidublogis sobib pisut ka toidust kirjutada. Soovitan proovida imelist kadakasiirupit, mida tehakse Saaremaal Orbu talus. Sattusime sinna avatud talude päeval. Magusad talunaised, keda kutsutakse siirupiemandateks, püsivad senini mu meeltes.
Voodielu
Kui ma Pärnu rannapargis kolmekuuse mopsiga jalutasin, ei möödunud ainsatki Soome prouat, kes poleks mulle tähelepanu pööranud: oi kui nunnu…Jah, neljajalgsed avardavad kahejalgsete suhtlusvõimalusi. Tartus kõnetasin ma ise üht vastu tulnud mopsiomanikku. Oli juhtumisi noorem naine. Küsisin, kuidas koeraga kah on. Naine ütles, et tikub kogu aeg voodisse. Huvitav: koera kõrval ei häbene võõradki üksteisele oma voodielust rääkida.