Lahutuse ja abielu eri
Abiellumisavaldusega ei esita me pelgalt romantilist soovi olla elu lõpuni koos, vaid valime tulevaste abikaasade vara reguleerima hakkava varasuhe. Juhul, kui me abieluvaralepingut ei sõlmi ning varasuhet ei vali, kohaldatakse abiellujate varalistele suhetele varaühisuse (rahvakeeli ühisvara) kohta sätestatut.
Kooselu ametlikuks tegemine ning samal ajal hilisematele varalistele suhetele mittemõtlemine on sama vastutustundetu, kui jätta võõra inimese otsustada, millised pulmad lasta endale korraldada. Kogemus näitab, et tegelikult ei õpi inimesed üksteist kunagi lõpuni tundma ning lahutuse korral võib üks osapool kaaslase jaoks muutuda justkui tundmatuseni.
Mis on minu, on ka sinu, kõlab romantiliselt, kuid reaalne elu näitab sageli muud. Varaühisuse regulatsioon ei pruugi olla see, mis garanteerib mõlemale poolele parima võimaliku või õiglase lahenduse. Arvestades, et Statistikaameti andmetel sõlmiti 2016. aastal 6360 abielu, kuid lahutati 3262, on varalised suhted teema, millele abielludes mõelda tasub ja ka tuleb.
49 eurot ja 80 senti võivad päästa halvimast
Abiellumissoovi esitamisel võib varalahususe valik tunduda kardinaalse otsuse või vihjena, et üks pool oma tulevast kaasat ei usalda. Lisaks võib tunduda keeruline varasuhte otsust teha, ilma, et saaks konkreetse olukorra ning soovid lahti kirjutada.
Kui abieluvaralepingut ei sõlmitud enne abiellumist, on seda võimalik teha abielu ajal. Kui abieluvaraleping on sõlmitud, on uute asjaolude ilmnemisel võimalik sõlmida uus abieluvaraleping. Tagasiulatuvat abieluvaralepingut sõlmida ei saa – just seetõttu tuleb sellega tegeleda õigeaegselt.
Abieluvaraleping on tehing, mis võimaldab mõlemal poolel kokku leppida ja kehtestada tema jaoks õiglase olukorra. Näiteks siis, kui pooled on kokku leppinud, et üks abikaasadest jääb koduseks ja kasvatab lapsi.
Selline leping on tagatiseks ka juhtudel, kus ühe kaasa äritehingud on viinud pere varad miinusesse. Abieluvaralepinguga saab määrata, kuidas pere vara kasutada, vallata ja käsutada ning see sõlmitakse notariaalselt mõlema poole juuresolekul. Notari tasu maksumus sõltub lepingus kajastatava vara väärtusest, minimaalne tasu ilma käibemaksuta on 49,80 eurot.
Mida saab abieluvaralepingusse kirjutada?
Juhul, kui abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut ühisvara valitsemise õiguse andmiseks ühele abikaasale, peavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi teostama ühiselt. Abieluvaraleping ei ole kokkulepe, kuhu saab kirjutada kõike, mida me suhtelt ootame. Näiteks ei saa lepinguga kohustada ühte abikaasat maksma teisele abikaasale raha ainuüksi hüvitisena abielu lahutamise eest. Selline nõue on kohtupraktikat arvestades tühine.
Ühe kaasa riskikäitumine võib mõjutada kogu pere majanduslikku olukorda. Seda, millises ulatuses see mõjutus toimub, on võimalik teatud määral reguleerida ja ette näha garantiid nn mustaks stsenaariumiks. Selleks, et kolmandad isikud ei oleks õigustatult seisukohal, et abielupaaril on varaühisus, tuleb abieluvaraleping kanda Justiitsministeeriumi poolt peetavasse abieluvararegistrisse.
Abielu, lahutus ja võõras riik
Selliseid olukordi arvestades võivad esile kerkida küsimused, millise riigi õigust peaks lahutuse korral kohaldama, samuti, millise riigi kohtusse saab avaldusi lahutuse ja vara jagamise kohta esitada. Asjaolude väljaselgitamine võib võtta aega ja raha ning lahutusprotsess pikeneb.
Eeltoodust tulenevalt tasub abielludes abieluvaralepinguga määrata, millise riigi kohtus ja millise riigi õiguse järgi abikaasad oma varalisi suhteid lahendavad. Kui abielu ja abieluvaraleping sõlmitakse välismaal, tuleb arvestada, et selle nõuetekohasus ja kinnitamine on riigiti erinev. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus negatiivse stsenaariumi korral ei jää midagi muud üle, kui käsi laiutada ja olla tagant järele tark. Parem on olla tark ette.