Jõgeva maavalitsuse viimased päevad: "Öeldakse, et te olete mõttetud inimesed! See on kõige valusam."
Liivi Noormägi juhtis 16 aastat Jõgeval kriminaalhooldusosakonda. Kolm aastat tagasi kaotati see ära. Noormägi sai koondamisteate – Eesti riik tema teeneid enam ei vaja.
Sotsiaaltöö magistrikraadiga Noormägi astus uksest välja. Töötu.
See ei kestnud kaua. Ta kandideeris maavalitsuse sotsiaalosakonda nõuniku kohale, sai taas riigiametis tööd ning on nüüdseks selles ametis olnud kolm aastat. On kandnud hoolt selle eest, et info liiguks ja kõikides valdades oleks sotsiaalteenused samal tasemel kättesaadavad, on kutsunud kokku sotsiaaltöötajaid ja lastekaitsespetsialiste.
Septembri lõpus sai ta jälle koondamisteate: riik vajab tema teeneid vaid selle aasta lõpuni. Pärast seda panevad maavalitsused kõikjal üle Eesti uksed kinni.
Suur osa Eesti maavalitsustes töötanud ligi 450 inimesest leiab end tööturu vabadel vetel hulpimas.
„Ega see ei rõõmusta. Ma olin juba esimesel korral oma tunnetega mässanud. Pead ennast sättima sellesse olukorda kuidagi ära. Pere on hästi toetav, see teeb asja lihtsamaks,“ ütleb Noormägi. Tal on kaks last, noorem esimeses ja vanem kolmandas klassis.
„Väiksem vajab praegu, et ema oleks lähedal,“ ütleb ta. See omakorda seab piirangud, milliseid tööpakkumisi Noormägi saab uuest aastast vastu võtta.
„Tööturg Jõgeval ei ole väga … võimalusterohke,“ ohkab ta.
Kuhu maavalitsuse maalid pannakse
Septembri viimane nädal. Tavaline tööpäev Jõgeva maavalitsuses.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ütleb, et magas sellele päevale eelnenud ööl erakordselt kehvasti. Mõtted käisid selle ümber, kuidas inimestele otsa vaadata ja mida neile rääkida. „Ei teadnud, mida inimesed ütlevad.“
Maavanem oli tellinud tordi, et meeleolu veidigi üleval hoida, aga majas valitses leinameeleolu.
Siis kutsub Svjatõšev töötajaid ükshaaval oma kabinetti. Istutakse ovaalse laua taha.
Selle kabineti seinu ehivad maalid Jõgeva kandi ajaloo võtmeisikutest – Tartu rahu allkirjastaja Jaan Poska, sündinud Laiuseväljal, 10 kilomeetrit Jõgevalt. Karl Aun, kelle isatalu korstnasse Vaimastveres oli peidetud EÜSi ajalooline sinimustvalge. Julius Kuperjanov, kes Puurmani mõisast läks oma pataljoniga Tartut vabastama. Laulva revolutsiooni ikoonid, koolipõlve pinginaabrid Jõgevalt Alo Mattiisen ja Jüri Leesment. Kõik need maalid on tellinud Jõgeva maavalitsus Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks.
Aga Eesti sünnipäeva ajal need maalid kindlasti enam endises maavalitsuse majas ei ripu.
„Neid küsis üks ja teine, Jõgeva riigigümnaasium oli valmis võtma kogu komplekti,“ paneb maavanem käed kõhu peal kokku.
Maalikangelaste silme all vestles Svjatõšev oma alluvatega ning andis teada, et nagu seadus ette näeb, siis üle 10aastase staažiga riigiametnikule tuleb koondamisest ette teatada 90 päeva.
„Kümnele töötajale andsin koondamisteate,“ ütleb Svjatõšev. Maavalitsuses on praeguse seisuga ametis 22 inimest. Maavanem ise on saanud elektrooniliselt teate valitsuselt, et seoses maavalitsuste likvideerimisega tema töökoht kaob.
Oktoobri lõpus on maavanemal uus vestlusvoor nende töötajatega, kellel staaži riigiteenistuses alla kümne aasta ja koondamise etteteatamise aeg 60 päeva. Siis ulatab ta üle laua järgmise portsu koondamispabereid.
Maavanem ütleb, et rääkis ka sellest, et kui ta saab töö kaotavaid inimesi edaspidi aidata – ka siis, kui nad jaanuari algusest enam kolleegid pole –, ärgu häbenetagu abi küsida.
Kahel inimesel on silmis pisarad.
See on olnud teada juba pikka aega – maavalitsus kaob. Nagu liiv liivakellas on maavalitsuse töötajate arv vähenenud.
1968. aastal valminud täitevkomitee maja on näinud rahvarohkemaid aegu. „Kui te oleks näinud, kui võimas oli maavalitsus siis, kui Eesti aeg tagasi tuli,“ ütleb üks töötaja. Ainuüksi haridusosakonnas oli üle 60 inimese. Majas töötas Jõgeva maakonna esimene faks.
Kümne aastaga on selle maja kabinettides toimetajate arv vähenenud kolm korda ning Svjatõšev lubab, et tema on viimane, kes aasta lõpul paneb tuled kustu.
Mis majast edasi saab, seda teab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Jõgeva linnas on riigiasutusi mitmes kohas laiali, plaan on need kolida ühe katuse alla.
Iga lõpp on uue algus
Sugugi mitte kõik maavalitsuse töötajad ei lähe koondamiskirve alla.
Sirje Pint sotsiaalosakonnast, kelle valdkond on ka alaealiste asjade komisjoni sekretäri roll, on saanud pakkumise jätkata samas valdkonnas tööd Tartus.
Arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Janika Merisalu ütleb, et tal on pakkumine jätkata Jõgeval, aga kõik on lahtine, lepingul pole veel allkirju.
Planeeringuosakonna juhataja Mart Toominga hääles on kibedust. „Mina olen nii vana mees, ma lähen koju pensile. Kui ma sellest ametist lahkun, siis ma võin öelda, mis ma sellest asjast arvan.“
Tooming sai maavanemalt koondamisteate. Ta on 62 ja nii vara Eestis pensionile ei pääse. Aastate eest oli ta Saduküla sovhoosi viimane direktor.
„Mul oli kaks ööd pärast seda väga hea uni,“ kirjeldab ta päevi pärast maavanemaga toimunud neljasilmavestlust. Ja haigutab magusalt nagu kass koorekirnu juures.
Tooming on maavalitsuses 2009. aastast ning tema sõnul käis juba siis jutt, et maavalitsusi pole vaja, need tuleb kinni panna.
„Keegi siin osakonnas ei nuta. Iga lõpp on uue algus.“
Kolmandal korrusel maavanema kabineti ees seinal on fotod. Esimene Jõgeva maavanem Priit Saksing oli ametis 1994. aastani, siirdus siis Sillamäele Silmetisse, jäi seal vahele suurriisumisega, selle sajandi algul tegeles Peipsil kalandusega.
Järgmine maavanem Meelis Paavel jõudis välja riigikokku ning pärast seda läks töötukassat juhtima.
Tema järel tulnud Margus Oro tegeleb SOS lasteküladega. Tema järel jätkas Jõgeva maavanema ametis Aivar Kokk, kes istub tänagi riigikogus.
Maavanema amet oli hea hüppelaud, et teha järgmine samm ja jõuda Toompeale ilma parteikontori toeta. „See käis parteikontoritele närvidele,“ mainib Tooming.
Maavanem Svjatõšev ütleb, et tohutu kiirustamine on mõjunud töötajatele masendavalt. Läbirääkimised inimestega, kellele tehti pakkumisi jätkata teistes riigiametites, jäid viimsele minutile. „Mõnega on siiani pooleli.“
Pakkumised jätkata tähendasid enamasti töölauda Tartus. Nõutav on autojuhilubade olemasolu, töö haarab suurt regiooni mitme maakonna piires ning töötaja peab olema valmis palju ringi sõitma.
„Meil on enamik töötajaid naised, väikeste laste emadel ei ole sellist töökohta võimalik vastu võtta,“ ütleb maavanem.
Svjatõšev läks õhtul pärast koondamispaberite jagamist koju ja võttis ette oma tavapärase tosina kilomeetri pikkuse jooksuringi, et natuke omaenda mõtetega olla.
„Ma olen öelnud seda, et ma lähen maavalitsuse tööga lõpuni. Aasta lõpuni olen siin. Eks siis vaatab, praegu midagi konkreetset ei ole, mõned pakkumised on olnud.“ Ta on 61 ega mõtle veel pensionile jäämise peale.
Kordame lätlaste vigu
Svjatõšev on olnud avalikult vastu maavalitsuste sulgemisele. Ta toob näiteid Lätist (kus maavalitsused suleti juba aastaid tagasi) – seal on asutud neid tagasi tooma. „Nad ütlesid meile, ärge korrake meie vigu.“
Sama, väidab Svjatõšev, on käimas ka Soomes.
„See, mis praegu Eestis toimub, on puhas tsentraliseerimine. Näpuotsaga antakse kohalikele omavalitsustele, ülejäänu antakse ametitele või võetakse ministeeriumid üle.
Aastaid on maavalitsuste töötajaid kotitud. Kotitakse neid, kes on omandireformi läbi viinud, kes on maareformi läbi viinud. Nüüd öeldakse, et te olete mõttetud inimesed! See on kõige valusam.“
Svjatõšev ütleb, et maakonnas peab olema keegi, kes võtab kriisisituatsioonis vastutuse ja keda kõik kuulavad.
Ta räägib, kuidas Jõgevamaa suure seakatku juhtumi puhul tunnistasid veterinaarameti juhid tema elutoas Jõgeval, et nende väljaõpe on seni käinud juhtumite kohta, kus hukata tuleb kuni 300 siga. Aga mida teha 6800 seaga?
Kui Kaareperes oli suur veoauto avarii järel kõõlumas üle raudteepiirde ning keegi ei julgenud võtta vastu otsust, et Tartust tuleb tellida suur kraana ja masin tagasi teele vinnata, võttis maavanem telefoni ja liiklus maanteel sai jätkuda.
Üle jäänud
Kui nii ekstreemsed juhtumid välja arvata, siis millega 30 000 elanikuga maakonna maavalitsus oma viimastel kuudel üldse tegeleb?
„Me paneme paari, lahutame. Peame registreid.“
Riigimaad – maid teede, haljasalade ja ühiskondlike objektide alla – jagab maavanem. Maavalitsus korraldab ühistransporti. Maavalitsus peab tegelema kaebustega, mida tehakse omavalitsuse õigusaktide peale. Üle Eesti vastu kajanud Palamuse uue lasteaia ehituse tüli jõudis maavanema lauale.
Jõgeva maavalitsuses on 22 töötajat, neist mõnel on taskus pakkumine jätkata mõnes muus riigiametis, üks noor naine jääb lapsepuhkusele. Ülejäänud on üle jäänud.
Liivi Noormäe ülemus, sotsiaalosakonna juhataja Aime Meltsas ütleb, et on paadunud riigiametnik, olnud selles ametis 16 ja pool aastat.
„Vaheastet riigi, kodaniku, MTÜ ja omavalitsuse vahel on väga vaja. Ükstapuha, mis silt seal uksel on. Siin majas töötavad kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kellel on lai silmaring ja kellel on ajalooline mälu. Me teame ja tunneme rohujuuretasandini välja kogu maakonna elu ja olu,“ lisab ta.
Valimiste järel on Jõgevamaal kolm valda – Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee. Kes sekkub, kui eakate hooldus on Põltsamaal viletsam kui Jõgeva vallas, Meltsas ei tea.
Ta ei tea ka seda, mida ta ise uuel aastal peale hakkab.
Jõgeval on väga hea rongiühendus nii Tartu kui Tallinnaga. See muudab veidi lihtsamaks võimaluse vaadata töökohti, mis ei asu Jõgeval.
„Ma ei saa öelda, et tundsin ennast õnnelikuna. Ma töötaksin ja panustaksin oma maakonna arengusse, tahaksin jätkata. Aga kui selline otsus on tehtud, siis ma ei kritiseeri,“ sulgeb ta huuled kriipsuks kokku.
Noormägi ja Meltsas kiirustavad maavanema kabinetti. Kell kümme algab nõupidamine teemal ohvriabi Jõgeva maakonnas.
1. jaanuarist on nad ise riigireformi ohvrid.
