POOGE NAD ÜLES: Mees möödumas ühele Jammu majaseinale joonistatud vägistamisvastasest grafitist.
MUKESH GUPTA/Scanpix
Läänemaailma tabanud seksuaalse ahistamise paljastamise laine on tekitanud küsimuse, kas pole siin tegemist feministlike agitaatorite õõnestustööga, mille eesmärk on kukutada aastatuhandeid valitsenud ühiskondlik korraldus. Nähtust, mida sümboliseerib #MeToo ja mille vallandajaks oli skandaal Hollywoodi filmiprodutsendi Harvey Weinsteini ümber, on kritiseerinud muu hulgas ka selline kinomaailma legend nagu Catherine Deneuve ning just tegi seda ka Moskva filmifestivali pealik Nikita Mihhalkov, kellel oli plaanis anda Weinsteinile elutööpreemia (tõsi, mõlemad kinokuulsused mattusid pärast seda niisuguse kriitikatulva alla, et nad keerasid oma Weinsteini-entusiasmi vaiksemaks).
Läänemaailmas toimuva ahistamispaanika olemuse üle võib vaielda. Kuid mida arvata samasugusest nähtusest, väga jõhkratele faktidele toetuvast, mida võib praegu täheldada Indias?
Paradoksaalne, aga maa, millest Lääne new age’i liikumine on ammutanud aastakümneid spirituaalset vaimujõudu, on haaratud sedavõrd mastaapsest seksuaalsest vägivallast, et meil on selle ulatust isegi raske hoomata.