Michel Sittow: Inimkond on üks õnnetu nähtus – haprad ja vaesed oleme Jumala ees oma pattudega.
Michel Sittow (1469–1525) oli jõukast Mecklenburgi ja soomerootsi segaperest pärit kunstnik, kes sündis, periooditi elas ja seejärel suri Liivimaal Revelis (Rataskaevu 18/20). Teda peeti juba eluajal üheks säravamaks Madalmaade kunstnikuks, sest olulise osa oma elust tegutses ta Hispaania, Madalmaade, Inglise ja Taani õukondades. Kumu kunstimuuseumi Sittowi säilinud maalide näitusel peetud esoteerilisel sessioonil vastas ta Rebeka Põldsami küsimustele oma elu ja töö kohta järgmiselt.
Kastiilia kuninganna Isabel
Mina, vaene patune
Kaunis madonna
Revelis õppisin koolis ladina keele ja aritmeetika kõrval laulmist. Kirikus lauldi improvisatsioonilisi hümne, õukonnas kostis alatasa lautomuusika saatel laule õukonna liikmete suurusest, Ibeeria vallutamistest. Alati mängis rolli kõige kaunim Püha Neitsi Maarja, kelle moodi kõik naised võinuks olla. Maalisin näiteks Mary Rose Tudorit madonnalikuna tema ärajäänud kihluse portreel. Õukonnaliikmete tütred ja pojad abiellusid selleks, et hoida riikidevahelisi suhteid. Minu tagasihoidlikud pildid minu abikaasadele pole ilmselt 21. sajandini säilinud, aga ega need Düreri autoportreedele alla ei jäänud!