Augusti lõpus asusid kultuurkapitali sihtkapitalid oma tavapärase kolmanda jaotuse raha taotlejatele laiali jagama. Halva üllatusena selgus, et eelmise aastaga võrreldes on raha 6–8 protsenti vähem. Üks põhjusi on Läti viinaralli, mistõttu riik oodatust vähem aktsiisi kogus.Kultuurkapital ehk rahvapäraselt kulka saab jagamiseks 3,5 protsenti riigile laekunud alkoholi- ja tubaaktsiisist ning 46 protsenti hasartmängumaksust. Lisanduvad annetused-pärandused ja muud tulud, mis moodustavad väga väikse osa eelarvest. Igal aastal toimub neli jaotusvooru: 20. veebruaril, 20. mail, 20. augustil ja 20. novembril. Kulka eelarve on sel sajandil kosunud keskeltläbi kuue-seitsme protsendi võrra aastas. 2018. aastaks ennustati mullusest lausa viiendiku võrra suuremat eelarvet. See pani kulka inimesi imestama, aga usuti rahandusministeeriumi asjatundjaid.Kulka eelarvest rahastatakse kultuuri- ja spordiprojekte, üritusi, toetatakse sportlasi ja loomeinimesi. Kulka koosneb kaheksast sihtkapitalist ja maakondlikest ekspertgruppidst. Sihtkapitalid hoolitsevad mingi valdkonna eest (nt helikunst, rahvakultuur, arhitektuur, sport), maakonnad jagavad raha kohalikele projektidele. Sihtkapitalidele antakse igas kvartalis raha, et toetada samal ajal laekunud taotlusi. Taotluste maht ületab saadaoleva raha hulga enamasti vähemalt kahekordselt.Kuid juba aasta alguse maksulaekumisest paistis, et ootused 20protsendisele eelarvekasvule ei täitu. Eelmistel aastatel oli näha, et tavapäraselt veebruaris toimuva aktsiisitõusu eel varusid poodnikud massiliselt vana aktsiisimääraga odavamat alkoholi. Tänavu oli efekt väiksem. Mullusega võrreldes said sihtkapitalid esimeseks jaotuseks (veebruaris) mullusest 10 protsenti vähem raha, sport lausa 14 protsenti vähem. Teises jaotuses (mais) oli pisike tõus, keskmiselt viis protsenti. Kolmas jaotus – jälle oodatust vähem raha. Möödunud aastal oli sel ajal jagatud 10,9 miljonit, tänavu 11,3 miljonit eurot.