Geneetik Toomas Kivisild: Inimene ei pärine Aadamast ja Eevast

Sel nädalal toimuval inimgeneetika konverentsil esinev Toomas Kivisilla (49) avastus on valitud ajakirja Science poolt kümne olulisema teadusläbimurde hulka. Ta avastas, et eestlastel ja indialastel on ühine geen, mis aitab piima seedida. See tähendab, et kuskil ajaloos on meil olnud ühine eellane.

Mis teil hetkel teoksil on?

Uurime koos Cambridge’i arheoloogidega katku mõjusid. Võrdleme inimeste luid enne ja pärast katku. Me ei taha ainult leida katkupisikut, vaid näha, mida katk inimestega tegi: kas on toimunud migratsiooni ja milline on surnute üldine tervislik seisund. Vaatame keskajal eri sotsiaalklassidesse kuuluvate inimeste geene ja patogeene. Aga olen Cam­bridge’ist Belgiasse, Löweni ülikooli liikumas.

Jagate end kolme ülikooli vahel?

Praegu on segasemad ajad, aga lõpuks jäävad Löwen ja Tartu põhilisteks.

Oskate mu näost näha, mida geenid mu päritolu kohta ütlevad?

Ei, mina olen näomorfoloogias kehv. Kuid Löwenis on mul küll kolleeg, kes sellega tegeleb. Plaanime Tartu ja Löweni koostöös suurendada eestlaste ja teiste soome-ugri rahvaste nägude andmebaasi. Kui inimene nägusid hindab, ei pruugi ta oma eelarvamuste tõttu objektiivne olla. Geneetika meetoditega ei suudeta veel paljusid välimustunnuseid täpselt kirjeldada.

Kas inimeste lahterdamine rassideks on möödanik?

Ei, see ujub endiselt valearusaamadena pinnale. Pühendan oma kursuses ühe loengu ka sellele teemale. Neli aastat tagasi ilmus raamat, mis käsitles tänapäeva geneetikat väga ühemõtteliselt 19. sajandi rassiantropoloogia tõestusmaterjalina. Olin üks 140 teadlasest, kes kirjutas alla selle väite eitusele.

Inimesed ei saa aru, miks rassi­antropoloogia ei kehti. ­