Kuid kirja lõpp on kõike muud kui tavaline. Järvi annab oma vapruse tõestamiseks teada, et kavatseb teha midagi enneolematut: „Ma kutsun Teid duellile, härra Luik.“

Tema nägemuses valigu „sõnade kaupmees“ Luik relvad, „külm- või tulirelvad, jah reaalsed relvad“, ning seejärel teevad pooled kokkuleppe, kus ja millal duell toimub ja milline on satisfaktsiooni määr. „Minul poleks midagi ka selle vastu, kui satisfaktsiooniks oleks võitlus usque ad mortem“ (surmani), kirjutab Järvi.

See ettepanek, vastupidi toimetuse esmamuljele, ei ole nali. 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid