1999 – Maailma lõpp
Telefonikõnede avatud toimik
Oma telefoniga kartmatult helistada ei saa ükski kodanik. Teiste inimeste telefonikõnede eristustele on ametlik juurdepääs vaid viie riigiameti töötajatel, ent väljatrükid levivad siiski, nii saabuvate kui ka väljuvate kõnede kohta. Tundmatuks jääda sooviva Eesti Telefoni tippspetsialisti sõnul pääseb nende firmas lauatelefonidelt tehtud kõnede eristustele juurde ligikaudu 500 inimest. Sissehelistamiste kohta saab andmed kätte pisut vähem inimesi.
Riigikogu liikmed said külmkapid
Pirita hotellis elav riigikogu liige Ingvar Pärnamäe ei hoia enam toiduaineid rõdul, kus linnud neid ründavad. „Ühel päeval leidsin oma toast külmkapi, see oli väga meeldiv üllatus,” ütles Pärnamäe.
Rahvusküsimus on vanainimeste probleem
Vene noored naudivad õppimist eesti koolis ega muretse tuleviku pärast rahvustevahelistes suhetes. Tallinna eesti koolides on venelasi küll murdosa, kuid nad paistavad silma, on tragimad ja aktiivsemad. Mis vahe on aga vene ja eesti poistel? Katja ja Tanja: „Vene poisid on julgemad. Ja konkreetsemad. Aga eesti poisid on paremad.”
Hüvasti, kroon
Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt ütleb, et Eesti peaks võimalikult kiiresti kroonist loobuma ja eurole üle minema. „Krooni kaotamine on väga delikaatne teema. Kroon on ju kõige püham asi eestlaste jaoks. Ega me ei tahagi öelda, et eurole üleminek on ainuke lahendus. Me tahame diskussiooni algatada.”
Must reede ei kordu
Reede, 16. aprill oli Hansapanga klientidele must päev, pangaautomaadid ei väljastanud sularaha ja kaardiga maksta ei saanud. Tehingud kuhjusid, arvutid katkestasid side. Põhjuseks oli Hansapanga ja Hoiupanga kliendiandmebaaside ühendamine.
Tööga tippu
Tõusev täht: Eesti tüdruk Kaia Kanepi teeb ilma rahvusvahelistel noorte tenniseturniiridel. Tulevaste saavutuste koha pealt on kidakeelsed nii tennisist kui ka treener – unistada ju võib, aga ennustada...
Hansapank ummistab kohtu
Iga päev toimub Tallinna linnakohtus 4-5 istungit, kus Hansapank rahvalt tarbimislaene tagasi nõuab. Hoiupank (nüüd Hansapank) andis tarbimislaene hõlpsalt. Polnud vaja notari juures käia ega pandilepinguid sõlmida. Palgatõendist ja kahest käendajast piisas.
Moosivargad, kotimehed ja ohtlikud kaagid
Jaanuari skoor: aasta esimese kuu jooksul registreerib Eesti politsei 2178 salajast ja 296 avalikku vargust. Päevas teeb see keskmiselt 80 vargust. Varastatud automakke, rahakotte ja televiisoreid ei jõua üles lugedagi.
II sordi eestlased
Äsjamüüdud Eesti Telekomi väärtus suurenes kahe päevaga 5,7 miljardi krooni võrra, kuid kohalikud varahaldusfirmad on südamepõhjani pettunud, sest nad pidid aktsiate ostmiseks raha eelnevalt väärtpaberite keskdepositooriumi arvele kandma. Läänes toimunud müük oli lihtsam. Välismaa pangad ja fondid esitasid vaid ostusoovid, raha maksti alles pärast aktsiate jaotamist.
Brasiilia ja Egiptus kardavad noori eestlasi
Egiptus on lisandunud riikide hulka, kus ei soovita näha Eestimaalt pärit üksinda reisivaid noori naisi. Egiptuse saatkond teatas, et noortele üksi reisivatele eesti ja vene päritolu
naistele viisat ei anta. Noored egüptoloogiahuvilised peavad Niiluse muda ja püramiidide nägemiseks osalema paketireisis. Brasiiliat hirmutavad seevastu Eesti noormehed,
täpsemalt õpilased ja üliõpilased. Nemad peavad Brasiilia saatkonnale esitama ingliskeelse või notariaalselt kinnitatud tõlkega politseitõendi, et antud isikul puudub kriminaalne minevik.
Eesti oma nokia
Profid otsivad ideed. Eesti uus ekspordiartikkel võiks olla pisike ja hästi töötav riigiaparaat.
PEETER LAURITS, fotograaf: „Minu meelest on Eesti Nokia praegu seesama Lennart Meri. Kui tema aeg saab mööda, siis peame midagi uut välja mõtlema.”
JAAN EINASTO, teadlane: „Tõenäolisem on, et me saavutame edu arvutite, side ja nendega seotud tarkvara ühendamisel.”
KERSTI KALJULAID, peaministri majandusnõunik: „Olles õppinud Tartu Ülikoolis geenitehnoloogiat ajal, mil ülikooli loodusteaduskonda olid naasnud esimesed välisriikides stažeerinud õppejõud, väidan ma, et just biotehnoloogia vallas on Eestil väga suur ja avalikkuse eest hästivarjatud potentsiaal.”
HARDI VOLMER, kunstnik, lavastaja: „Eestile on viimasel ajal kõige rohkem kuulsust toonud muusika ja animafilm. Paraku toovad nad ainult au ja kuulsust, raha mitte.”
RAINER NÕLVAK, Microlinki asutaja: „Eesti šanss on radikaalne kõrgtehnoloogiline omariikluse vorm.”
LINNAR VIIK, Tiigrihüppe juht: „Ühele kaardile mängida ei soovitaks – kõrgtehnoloogia toodete elutsükkel on lühike. Aga virtuaalne riik – info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat efektiivselt kasutav avalik sektor.”
