Liisa Kaljula: ägedaima reisikogemuse saab Ida-Euroopast

Liisa Kaljula (36) on kuraator ja kunstiteadlane. 14. märtsil avatakse Kumus tema kureeritud näitus „Sots art ja mood“, mis toob kokku kaks nähtust – 1970.–1980. aastate sots art’i kujutavas kunstis ning 2010. aastate postsovetliku esteetika moekunstis. Näitus jääb avatuks 4. augustini.

ÜKSI REISIMINE

Mulle meeldib üksinda reisida! Ja kõige ägedamad üksinda reisimise kogemused olen saanud Ida-Euroopast, kus võib alati kindel olla, et juhtub mingi selline jama, millega sa ei ole arvestanud. Täiesti vabatahtlikult sõidan Londoni või Pariisi asemel hoopis Varssavisse või Kiievisse, ülihead mälestused on Zagrebist ja Belgradist, juba aastaid unistan Bukarestist.

LOKALISM

Olen oma tegemistes kuraatorina püüdnud üldiselt toetada lokalistlikust mõtteviisist lähtuvat suunda ja ma ei pea silmas praeguse Ungari taolist rahvuslikku isolatsionismi, vaid sellist kultuuridiskursust, mis tõlgib globaalselt ringlevaid ideid ümber kohaliku ajaloo, kultuuri, materjali keelde. Olen seda püüdnud silmas pidada kõikides oma viimaste aastate projektides: nii näitusega „Suur maalritöö“ Evald Okase muuseumis Haapsalus kui Maria Kapajeva isikunäitusega „Unistus on helge, veel ebaselge“ Narva kunstiresidentuuris.

LAPSEPÕLVE MÄLETAMINE

Eesti avalikkust läbis umbes poolteist aastat tagasi poleemika teemal, kas meie inimesed võivad mäletada oma nõukogude aega jäävat lapsepõlve helge ja õnnelikuna. Jälgisin seda suure huvi ja imestusega, sest üldiselt pean Eestit muu Ida-Euroopa kontekstis veel võrdlemisi demokraatlikuks riigiks. Rahvale tema mälestuste tooni dikteerimine kõige kõrgemal tasandil – toona võttis sel teemal sõna lausa president – ei kuulu aga kindlasti vaba ja avatud ühiskonna juurde.

ÜMBERPÖÖRAMISE KUNST

Minu suurim austus ja imetlus kunstis ja kultuuris on alati kuulunud neile loojatele, kes võtavad marginaliseeritud materjali ja töötavad sellega seni, kuni on aset leidnud teatav sublimatsiooniprotsess, ümberpööramise kunst. Kumus homme avaneva näituse „Sots art ja mood“ peateos on just selline. Marit Ilison, moekunstnik, keda mujal maailmas tuntakse ennekõike tema nõukogude villastest tekkidest tehtud kollektsiooni „Longing for Sleep“ põhjal, esineb Kumus spetsiaalselt selle näituse tarbeks loodud uue teosega, milles ta naaseb veel ühe lapsepõlvest pärit sümboleseme juurde. Ja seda, mida ta tegi tekkidega, teeb ta jälle – oma täiesti uskumatut ümberpööramise kunsti!