„Tädi Maalist üksi ei piisa, et Eesti elu pea pealt jalge peale panna.”
Arnold Rüütel
Rahva kaardistamine
„Minu kestev rahvavaenulikkus pole mitte mingi soov tõestada mingite untermensch’ide olemasolu või kahelda demokraatias; ma usun, et lolle inimesi on siiski palju liikvel; ja eriti palju nende hulgas, kes arvavad, et just nemad ongi see müütiline „rahvas”.”
Jakob Karu (alias Tõnu Kaalep)
Arnoldi kolmas katse
Kuidas võita valimised, kui sinu parteil on Riigikogus kõigest üksteist liiget? Tarmo Vahter avastab, et Arnold Rüütli edu aluseks on EPA vilistlaste vendlus. EPA, Tihemetsa ja Vinni tegid presidendi. Villu Reiljani plaan oli lihtne. Arnold Rüütel tuli üles seada natuke aega enne valimisi kõva toetusega. Erakonnal polnud rahaga kiita ja pikk kampaania ei tulnud kõne allagi. Võit oli Rüütli valijameeste jaoks šokk. Nad tammusid Estonia teatri ees jalalt jalale ja pajatasid elamusi. Alles poole tunni pärast otsustati minna partei büroosse Võhu veini ja Sovetskoje Šampanskojet jooma.
Naiste võim
Naiskorporatsioonist Filiae Patriae on peaaegu märkamatult saanud Eesti elu tähtis mõjutaja.
FP nimekiri on tuubil täis nimesid, mida kannavad Eesti mõjukaimad naised. Ka abielusidemeid on FP ja korduvalt Eesti riigi varikabinetiks nimetatud EÜSi vahel tavatult palju.
„Tahame jääda ellu! Maailm tuleb päästa enesetapust!”
Nii kõlab rohelis-vasakpoolse meilinglisti Heauusilm manifest Internetis. Eestis on tekkinud esimene e-postilist, mille kaudu peab sidet ligi sada noort globaliseerumisvastast. Heauusilma mõte on koondada inimesi, kes tunnevad muret looduskeskkonna ja inimühiskonna seisundi pärast ja on nõus olukorra parandamise nimel laskma endale kas või „vasakpoolse” või „rohelise” sildi külge kleepida. Praegu jõuavad meilinglisti kirjad 73 inimeseni.
RÄÄGITAKSE
„Kommentaarikeskustest vaatab vastu riigiasutuste ja valitsuste kulul püsiühenduses olevate 30aastaste omavaheline jama.”
Mati Unt
„Me ei ela aastas 1989, kus eesti keele ellujäämist omal maal tuli kaitsta dramaatiliste võtetega.”
Erkki Sivonen
Teine Eesti
Aasta suurim teadussaavutus on, et Eesti sees asub Teine Eesti, mis on hoopis suurem kui esimene. Teise Eesti president on Arnold Rüütel. Teise Eesti jook on sidrunilõhnane metanool, enimmüüdud heliplaat on „Sus ja Mus” (Armin ja Jaanika). Teise Eesti inimesed ütlevad hindu siiamaani rublades ja kopikates. Teise Eesti rahvaauto on Ford Sierra, kuid Teise Eesti edukad sõidavad uue Ladaga. Teises Eestis kuulatakse raadio Elmarit ja vaadatakse teleseepi „Õnne 13”. Seal loetakse Kroonikat ja SL Õhtulehte, eriti siis, kui saab neid naabri käest laenata. Teises Eestis varastatakse kõike, eriti aga metsa ja elektrit. Teises Eestis murravad koerad inimesi. Teise Eesti elaniku koondkuju on Rehepapp. Tegelikult oleme me kõik pärit Teisest Eestist.
Vana Suur Mees moodsas mudavannis
Jaan Krossi värske romaan on sünnitanud kirjandusbuumi. Romaani „Tahtamaa” 11 000 eksemplarile trükitakse veel 2000 juurde. „Tahtamaa” on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan.
Värske romaani puhul on kriitika erutunud erootikast, mis Krossi loomingus seni üsna tavatu. Klassik annab kogu olemusega mõista, et säherdune tähelepanu erootikale on täitsa kohatu. „No miks siis mina ei või, kui teised võivad?!” sõnab ta mühatades.
Mida paganat te, noored, tahate?
„Frommi vastandus „omada või olla” on uute noorte puhul justkui kadunud: olemine lahustub imago omamiseks.
Uued noored on ehk endale teadvustamata võtnud kreedoks, et näimine ongi olemine. Eduka elamise kvintessents on olematuse muutmine väärtuseks. Popimad elukutsed on seotud õhust raha tegemisega: suhtekorraldajad, copywriter’id, brändiloojad jne. Olemisele on kombeks hankida lisa kogemuste omandamisest. Palju kogemusi on in, nende saamiseks tuiatakse ühest klubist teise (veidi vähem viljeldav alternatiiv – ühelt kultuuriürituselt teisele), tehakse narkotrippe, ronitakse üha põnevama seltskonnaga voodisse vms.”
Mele Pesti
