Madis Jürgen: Vabandust, härra Meri, et tülitan palaval päeval!


Tervist. Tahate mulle saata palavaid tervitusi?

Just nimelt. Ja küsida, mis agar ehitustöö teil seal Viimsi vallas Uus-Meremaal käib?


On teil ettekujutus, mis suunas neem asub? Ta avaneb ida suunas ja idatuul lõhkus mu paadi ära. Ja kui idatuul lõhub paati, tuleb paati idatuulte eest kaitsta. Ütelge seda progressiivsele inimkonnale edasi. Ja kui nende hulgas satub olema eestlasi (milles ma viimasel ajal üha rohkem kahtlen), on nad saanud küsimustele vehementliku vastuse. On ju hea sõna – vehementliku!

Vehementliku? Ma pean raamatust järele vaatama, mis see sõna tähendab.


Vaadake järele jah. Me peamegi rääkima keelt, mis on võetud raamatust.

(Ladina-eesti sõnaraamatu järgi tähendab vehemens „äge, tuline, kirglik“.)

Mis te seal ehitate, sadamat?


Sadamaehitus on ammu minevik. See on paadikuur.

Ja kui suur paat selles kuuris idatuulte eest varju saab?


Sinna peaks minema sisse paat, mille kandejõud on seitse inimest. Kui meie mõtleme inimese all soomeugri keelt kõnelevat tüüpi imetajat.

Ja millal paadikuur valmis saab?


Teate... Selle küsimusega pöördun ma ka ise iga päev ehitaja poole.

---

Esimese ja Teise Eesti vahel jookseb ka sooline eraldusjoon: naised kuuluvad tänu nendega toimunud totaalsele evolutsioonile Esimesse, mehed oma arengupeetuse tõttu Teise.

Naine, muutus on su nimi. Dr Pree ja kompanii lõikavad su rinnad, tuharad ja huuled voolujooneliseks, et sa amfiibnaisena elumere lainetes kiiremini ujuksid. See ümberlõikamine on uue, kirurgiliselt kaasajastatud ja varsti ka geneetiliselt korrigeeritud eestlase kujunemise heaks sümboolseks väljenduseks. Edukaid ja trimmitud välimusega isendeid kutsutakse enamasti „esimesteks“ eestlasteks ja totaalsest muutusest kõrvale jäänuid „teisteks“, ning nende kogukondi vastavalt Esimeseks või Teiseks Eestiks.

Kalev Kesküla

---

KUIDAS VENEMAA JOODAB EESTIT


Ajal, mil Eesti-Vene piir on diplomaatidele probleemiks, aitab Vene viin „Diplomaat“ Narva elanikel raha teenida. Saja meetri kaugusel maksab viin, sigaretid ja bensiin kaks korda vähem. Piirikaubanduse loogika on lihtne: toome odavalt siia – müüme kallimalt maha.

Kus on turg? Seda küsimust pole Jaanilinnas vaja esitada. Vastust on kohe näha. Inimesed liiguvad nagu sipelgad ühes suunas. Kell 12 olen oma „Diplomaadi“ viinaga valmis tagasi minema. Keegi tundmatu, kuid heatahtlik mees annab nõu: „Ära mine jalgsi. Piiril on liiga palju rahvast. Paar tundi kindlasti seisad. Parem palu kedagi, et võtaks sind autosse. Autoga on lihtsam üle piiri minna!“

Viktoria Ladõnskaja

---

KES JAGASID 1 000 000 000 (LOE: MILJARD) KROONI?

Neli ärimeest ja kaks ema koos lastega teenisid Rocca al Mare Kaubanduskeskuse müügist 932 miljonit.

PREATONI LAKUB HAAVU

SUUR ÄRIMEES: Itaallane Ernesto Preatoni.


Sharm el Sheikis plahvatanud pomm ähvardab rikkuda Ernesto Preatoni Egiptuse turismiäri. Itaallane kuulutas terroristidele suure reklaamisõja. Pärast 22. juuli pommiplahvatusi tühistasid kuurordi peamise klientuuri moodustavad itaallased 80 protsenti oma juuli-augusti reserveeringutest.

KES SAI 20 MILJONIT?

Advokaadid suunasid Tallinna Sadamast tulnud raha Briti Neitsisaartele tundmatu omaniku pangaarvele. Keskkriminaalpolitsei üritab tuvastada salapärast isikut, kelle pangaarvele laekus Tallinna Sadama maaärist 20 miljonit krooni.

KELLEL ON KÕIGE PIKEM?

Eesti suurimad jahid kuuluvad välismaalastele, kes sarnaselt eestlastest jahiomanikega tulevad oma hobi majandamisel vaevu ots otsaga kokku. Väiksema, tosinameetrise jahi saab kätte umbes pooleteise miljoni krooniga.

POLIŠTŠUKI RIKASTUMISE UURIMINE KUKKUS LÄBI

Tallinna keskturu juht Vadim Polištšuk ei pea maksma riigile sentigi tulumaksu. Politsei ei suutnud tõestada tema miljonite päritolu.

AIN „OOTAMATU VALIK“ KALJURAND

Altkäemaksust ei tea ma midagi ja poliitilist survet pole mulle avaldatud, tunnistab äsja Tallinna Sadama uueks tegevjuhiks valitud Ain Kaljurand Ekspressile.

EESTLASED RÖÖVIVAD EUROOPA KULLAÄRISID

Euroopas kogub tuure uus kriminaalne fenomen – eestlaste sooritatud juveeliröövid, kus saagiks on langenud kümnete miljonite eest eksklusiivseid kelli ja ehteid.

KES ON SEE TÜDRUK? VAATAME JÄRELE!

Kümned politseinikud uurisid salajasest andmebaasist oma naistuttavate isikuandmeid. ­Ootamatult selgus, et KAIRIs on lustinud pikema aja jooksul terve hulk politseinikke. „Enamasti on vaadatud naabrinaist või pruuti,“ iseloomustab kolleegide tempe keskkriminaalpolitsei juht.

Räägitakse

Mida külmem ja allasurutum ühiskond, seda rohkem „seksikusest“ jahutakse.

Mart Juur

Eestlaste maitsed dikteerib supermarket. See on aja märk.

Dmitri Demjanov

Näib, et poliitkorrektsuse ajastu toodabki vaid väikesi inimesi ja kavaldavaid keelemänge.

Evi Arujärv

Eestlaste lemmikmuusika on traditsiooniline tantsumuusika, lemmikfilmid komöödiafilmid, lemmikajaleht SL Õhtuleht, lemmikajakiri Kroonika. Kuidas müüa sellisele vaatajale maha saade kährikute elust, eesti luulest või Nürnbergi protsessist?

Anu Välba

Ikka jupp aega ei taha mõnda uut, noort vihast parteid näha. Uh! Vanadest on vähemasti teada, et nad on libedad tõprad.

Jürgen Rooste

Ajad on muutunud ja hulluse teatrilavale toomine pole enam see, mis oli „Lendas üle käopesa“ ajal. Inimesi, vaatajaid on tüüdanud kõikvõimalikud teatraalsed allegooriad või metafoorid hullumaja variatsioonides. Ei demokratiseeru ainult riigikord, valitsus ja riigijuhid, vaid ka me ise, olgu siis reakodanikud või reateatrivaatajad.

Vaino Vahing

Oma viimases hittloos „Peremeesorganismid“ küsib Chalice: „Naised, naised, mis te teete?“ ja naised vastavad: „Meie käime koolis ja trennis, oleme issi-emme lumehelbekesed!“ Ilmselt selle loo tõttu on „lumehelbeke“ hetkel kuumim silt, mida kellelegi üldse külge kleepida saab. Lumehelbekeste issidel-emmedel on pappi kõriauguni ja nad jagavad seda heldelt ka lastele. Lumehelbekesed on ilusad ja hoolitsetud – sajavad säravalt naeratades ööklubisse sisse, lõhnavad hästi, siit-sealt vilgub midagi Guccilt või Cavallilt. Enesehinnang on neil kõrge (A-Rühm – „Supercool“) ja kui keegi kuskil peaks röögatama „Sa ei tea, kes mu isa on!“, on see tõenäoliselt lumehelbeke.

Susan Luitsalu

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena