Blogiviirus nakatab poliitikuid
Edgar Savisaar ees, Evelyn Sepp järel. Eesti poliitikuid on haaramas blogiviirus – ei võtnud kaht aastatki, kui poliitikud on jõudnud äratundmisele: ajaveebi pidamine aitab neil edastada oma sõnumeid noortele ja aktiivsetele valijatele. Esimeste Eesti poliitikutena hakkasid blogima Silver Meikar ja Tõnis Palts. Viimase aasta jooksul on nimekirja lisandunud peavoolupoliitikutest Marko Mihkelson ja Hannes Rumm.
Kristjan Otsmann
Viktoria Ladõnskaja: Tahaksid meie riigis midagi muuta?
Carmen Kass: Noorsugu, meie uus põlvkond, võtab väga vähe aktiivselt osa sellest, mis juhtub meie riigis edasi. Ja minu jaoks on kõige olulisem, et uus põlvkond oleks alati asjaga kursis ja võtaks kõigest osa. Et ta püüaks oma arvamust läbi suruda. Ja kuna me ehitame riiki tuleviku jaoks, aga laseme seda ehitada ainult nendel, kes on seda juba 20 aastat teinud, siis jäävad meie noored millestki ilma. Ajad muutuvad.
Seltskond
Mis toimub? Midagi täiesti teistsugust meie väikese kodumaa kultuurisündmustes. Avati virtuaalne galerii virtuaalmaailmas Second Life Markus Kasemaa maalinäitusega.
16 aastat Keelu-Eestit
Eesti ei pruugi veel olla korralik ja igav Põhjala riik, kuid keegi ei saa öelda, et me pole selle eesmärgi nimel kõvasti pingutanud. Kadri Kõusaare filmi „Magnus“ näitamine, ööklubides suitsetamine ja alkoholi ostmine tarkusepäeval, 1. septembril on vaid mõningad tegevused, mille Eesti on otsustanud tänavu põlu alla panna.
Krister Kivi
Ökoist: Masohhisti õhtupoolik
Aga vaimne reostus, klišeede ja skeemide pähemäärimine? Ma kardan, et see on sama hull asi kui paberi kuritarvitamine.
Tõnu Kaalep
Savisaar hindab Ekspressi mõju
Majandusminister Edgar Savisaar peab Eesti Ekspressi ajaleheks, mis on ühiskonnas palju vastukaja tekitavate skandaalide puhul korduvalt olulist rolli täitnud. „“Pealtnägija“ alustab ja Ekspress võimendab,“ teatas Savisaar Riigikogu kõnepuldist, vastates saadikute küsimustele Reformierakonna väidetava pistiseküsimise asjus Eesti Raudtee endistelt omanikelt.
Putini komsomol
Ekspress käis Moskvas uurimas, mida kujutab endast Eesti-vastaseid meeleavaldusi korraldav noorteorganisatsioon Naši. 24. jaanuaril näitasid teleuudised Moskvas Tõnismäe pronkssõduri kaitseks korraldatud miitingut. Iseäranis silmatorkavad olid kaadrid, kus Naši liikmed seisavad kivistunud nägudega reas, seljas Teise maailmasõja aegsed Punaarmee vormid. „Tead, ma ei oskagi täpselt öelda, kust need rõivad hangiti – laenutusest või filmistuudiost, „ ütleb Anastassia Suslova, liikumise pressiesindaja. Aga raha? Selle kohta ütleb pressiesindaja kidakeelselt, et liikumist toetavad suurärimehed. Aga ideoloogia? Demokraatlik. Antifašistlik. Mis puudutab antifašismi, siis ses osas on Naši muidugi aktiivne. On siis Naši silmis Eesti tõepoolest lootusetult fašismimeelne ja vaenulik riik? Suslova vastab ootamatult tolerantselt: „Eks loomulikult oli Eesti viimases maailmasõjas keerulises olukorras...“
Raul Ranne
Härjad vändaku, haritlased vaikigu?
Mida vaiksemad on haritlased, seda suuremaks kasvab härgade võim ja juba nad teevadki ainuisikulisi otsuseid. Juba peetakse ka seaduste tõlgendamist üksikute privileegiks, ometi tehakse seadusi selleks, et kõik neid loeks ja järgiks. Küünilistel võimulolijatel on haritlastega lihtne hakkama saada, kui need vait on.
Karin Hallas-Murula
Klanniäri Tallinnas
Tallinna linn palus riigilt maad, et ehitada vaestele perekondadele 450 uut korterit. Keskkonnaminister Villu Reiljan vahetas soovitud krundid ärimeestele eesotsas Merko omaniku Toomas Annusega. Reiljan tootis Annusele elamumaad: keskkonnaminister muutis Õismäe ja Harku järve vahelise roheala üldplaneeringu vastaselt hinnaliseks elamumaaks. Seejärel andis ta selle maadevahetusega Merko Ehitusele korterelamute püsitamiseks.
Tarmo Vahter
Noor ema küsis sünnitoetuseks 3,3 miljonit. Esmapilgul paistab nõudmisega olevat kõik korras. Väike arvestus näitab, et selle naise päevapalgaks tuleb 23 000 krooni. Ega suur teenistus pole jõukas Eestis patt. Haigekassa jurist hindas sünnitushüvitist põhjendamatuks. Ent noor ema andis haigekassa kohtusse. Kohus jättis õiguse Haigekassale.
Heidit Kaio
Nüüd alustab Andrus Ansip oma järgmise pundiga ligi 12protsendise majanduskasvu pealt, euroraha kraanidest voolavad Eesti torudesse ja teedesse miljardite joad. Kas sellisel valitsusel on mõeldav oma aega lihtsalt mõnd kriisi või järgmisi valimisi oodates vaikselt ära tiksuda? Ei, nii kehva kaupa me endale seekord pähe määrida ei lase. Oma 22 000 hääle eest tuleb nõuda Ansipilt ka väärt vastuträni, sest muidu oleme lasknud oma naha häbitult üle kõrvade tõmmata. Mida siis tahta? Vähemalt seda, et uus valitsus ei varastaks rahva tagant.
Argo Ideon
Eesti pättarstid toidavad Soome narkoturgu
Võimud kahtlustavad, et mõned tohtrid kirjutavad soomlastele võõrutusravi sildi all massiliselt uimasteid ja tugevaid rahusteid. „Tublimate“ kliinikute käive peaks ulatuma miljonite kroonideni.
Mihkel Kärmas
Planeedi popim pätiriik
Juba aastaid on võimud vaeva näinud selle nimel, et politsei oleks minimaalselt mehitatud ja võimalikult alamotiveeritud just selles osas, kes vahetult töötab tänavatel. Samal ajal ei pea mõned politsei juhtivametnikud paljuks esitleda oma sõprust suurärimeestega, praalida luksusautode ja kallite reisidega ning elada JOKK-põhimõttel. See kõik komplektis üha kergemaid karistusi ja vangide arvu vähendamist propageeriva poliitikaga ei tekita usku, et lähiaastatel turvalisus kasvaks ning nende noorkurjategijate hulk, kes jätavad kuriteo toime panemata vahelejäämise ja raske karistuse hirmust, iseenesest väheneks.
Janar Filippov
Peaministri salasõda
26. aprillil 2007 alanud peaminister Andrus Ansipi operatsioon Tõnismäe pronkssõduri teisaldamiseks tõi kaasa Eesti uuema ajaloo suurimad rahutused. Kriisikomisjoni istung kujuneb tuliseks. Ansip võtab ühendust telefoni teel valitsuse liikmetega. Seda nimetatakse valitsuse erakorraliseks istungiks ja kellaajaks läheb kirja 3.40. Näiteks põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on sõitnud Viljandisse ja on hädas südamega (õhtul oli isegi haiglas tilgutite all), haridusminister Tõnis Lukas otsitakse üles Saksamaalt. Pronkssõdur otsustatakse kohe ära viia. „See ei ole võimalik, et kogu Tallinn on laastatud ja ainus, mis on terve, on pronkssõdur. See ei ole riik, mis laseb end selliselt šantažeerida,“ selgitab Ansip esmaspäeval Ekspressile.
Pronkssõdur viiakse ära eraldusmärkideta politseiautode eskordi saatel hommikul, kui linnas on olukord juba rahulik.
