Banaanidega tsensuuri vastu
Kõik algas sellest, et Varssavi Rahvusmuuseumi uus direktor, renessansispetsialist Jerzy Miziołek otsustas, et mõned 20. ja 21. sajandi poola nüüdiskunsti teosed ei kõlba enam muuseumisse. Täpsemalt kraapisid tema silma kaadrid Natalia LLi 1970ndate videost „Sztuka konsumpcyjna“ ehk „Tarbimiskunst“, kus noor blond naisautor portreevõttes banaani sööb. Teisena jäi jalgu Katarzyna Kozyra „Ilmumine Lou Salomena“ (2005), kus peategelaseks nii Rainer Maria Rilke kui ka Friedrich Nietzsche vähetuntud armuke, muusa, nõuandja ja metseen Lou-Andreas Salomé. Videos jalutab mustas kleidis dominatrix kaht koerakostüümis meest käe otsas. Maha võeti ka Aleksandra Kubiaki ja Karolina Wiktori ehk Grupa Sędzia Główny videoteos „Part XL. Tele Game“ (2005). Need kõik on poola feministliku kunsti ikoonilised teosed.
Poolas arutati, kas teoste mahavõtmist survestas valitsus või oli asi lihtsalt selles, et uus direktor on täiesti võimetu orienteeruma nüüdiskunsti väljapanekul. Varem oli Miziołek jõudnud lahti lasta muuseumi peakuraatori, eesmärgiga teha muuseum „taas võimsaks“ ehk asendada nüüdiskunst Rembrandti jt vanade meistritega, mis on Poola kunstiringkondade hinnangul näide tema luululisusest. Direktor on oma mõnekuise tööaja jooksul korraldanud ühe näituse kogus leidunud Picasso taldrikutest.
Teoste mahavõtmist põhjendati sellega, et banaani söövad naised võivad häirida lapsi ning üleüldse ei ole rahvusmuuseumis sooteemadele kohta. „Sooteemadele“ ollakse Poolas aga väga allergilised. Meie Sihtasutusel Perekonna ja Patriarhaadi Kaitseks on Poolas kordades tugevamad eeskujud. Enne praeguse võimupartei Õiguse ja Õigluse (PiS) võitu 2015. aasta valimistel oli vastuseis „sooteemadele“ üks ühisosa, mis pani rahvuslasi ja padukatoliiklasi üksmeelselt PiSi poolt hääletama. Poola piiskop Tadeusz Pieronek on lausa öelnud, et „sooideoloogia“ on hullem kui kommunismi- ja natsismirežiimid kokku.
Poola kunstiringkonnad aga soohirmuga kaasa pole läinud ning väljendasid oma pahameelt teoste mahavõtmise üle banaaniselfidega. Vahetult pärast uudise ilmsikstulekut kogunes Varssavi Rahvusmuuseumi ette ka suurem hulk banaane söövaid inimesi. Nädal hiljem pidigi Miziołek rahva tahtele alla vanduma ning teosed tõsteti saali tagasi. Ent paraku korraldatakse nüüd ümber kogu kaasaegse kunsti püsinäitus. Näis, mis muuseumidirektori käe alt välja tuleb.
Iseenesest on sedasorti ebapädevad pässid paduparempoolsete valitsuste hüpiknukkudena naljakad vaadata. Samas kumab taamal siiski teadlik tsensuur. Õnneks on poolakad leidlikud ning näitasid, et vastupanu on võimalik ka suu magusaks tehes.
