EKRE asus uurima, kes Marti Kuusiku kohta infot andis. Üht lehte abistanud naist jälitati

SISEMINISTRI VALE: Lugu Marti Kuusiku peres esinevast vägivallast ei tuginenud anonüümsetele süüdistustele. Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud teavad, kellega nad rääkisid ja millest kirjutasid.

Ühel päeval võttis minuga ühendust härra X. Kohtusime ühes pooltühjas ja veidi kõrvalises söögikohas Tallinna kesklinnas. Ta ei öelnud mulle oma nime. Ta teadis, et kui ma seda ei tea, siis ei saa ma teda eales reeta.

X rääkis väga suurest ja räpasest ärist, millega olid seotud pätid. Ta soovis jääda anonüümseks, sest kartis oma tervise ja isegi elu pärast.

See mees ütles, et ta valis mu teadlikult välja. Ta luges hoolikalt mitmete ajakirjanike lugusid ja avastas, et minu artiklitest ei tulnud sageli välja, kust ma infot sain.

Mind huvitab tõesti eeskätt teave. Ja see, et info vastaks tõele. Info allikas on teisejärguline. Pole vahet, kas mingi jama paljastamiseks vajaliku teabekillu või niidiotsa annab mõni üliaus kodanik või paadunud pätt. Oluline on info ise.