2008 – To jedosta!
Eesti – väike punk siil
Taasiseisvusmisajal on Eesti mitu korda käitunud punkriigi vääriliselt. Esimesena meenub suhkru kokkuostmise kampaania. Kampaanias endas pole midagi erakordset, neid oli nõukogude ajal pidevalt. Küll aga hämmastas sellele järgnenud eneseõigustus, et hakkame sellest suhkrust üldrahvalikult meeletus koguses moosi keetma. Keegi hea mees lubas moosid koguni Brüsselisse näitamiseks viia. Kus need moosid nüüd on?
Leidub muudki epateerivat. Nii on meil näiteks Euroopa Liidu ja NATO idapiir, nüüd ka Schengeni ruumi piir, aga keegi ei tea, kust kohast see läheb, sest piirilepingut Venemaaga pole. Ja paistab, et ei tule ka, sest Eesti sodis ära juba alla kirjutatud lepingu, lisades sellele vallatu preambuli. Võibolla tegi anarhiamärgi ka kusagile.
Veiko Märka
---
Kapo uued lindid: Kuidas Reiljan tegelikult parteile raha hankis
Esimest korda hakkab kohus arutama parteide põrandaalust rahastamist.
---
Eesti Vabariigi ajaloo 90 kõige kultuurivaenulikumat tegu:
Estonia pommitamine „Krati“ etenduse ajal 1944
Vanemuise varemete õhkulaskmine 1958
Tantsujuhtide hüsteeria „Tuljaku“ uusversiooni vastu 2006
Olümpiasümboolikaga suveniirid 1980 ja varem
Jõululuuletused
Erich Kriegeri esinemine Arnold Rüütli presidendikampaania korraldatud laulupeol 2006
Eino Baskini arreteerimine 1946
Karla katedraali lammutamine 2007
Keskaegse ja heas korras Koluvere piiskopilinnuse erastamine
Kirikute muutmine võimlateks
Lennart Mere korraldatud eesti maaliklassika näitus ühes Pariisi paviljonilobudikus
Eesti Reklaamfilmi filmirullide tassimine prügimäele 1996
Tallinna džässifestivali ärakeelamine 1969
Ansambli Propeller kontserdi ärakeelamine 1980
Lagle talu kinkimine Tammsaare asemel Mälgule 1937
Aavo Viiol kultuurkapitali kallal 2000–2002
Klaasist risti ehitamine Harjumäele vabadussamba nime all
Tartu Ülikooli kunstivarade evakueerimine Voroneži 1915
---
Kui segatud on eesti veri?
Saksa verd tilkus eestlastesse üsna vähe, hoopis rohkem on eestlasi, kes sakslasteks hakkasid. Tartus kahe sõja vahel tegutsenud Saksa Perekonnaajaloo Seltsi aruandest 1941 nähtub, et saksa rahva kaotusi lätlaste ja eestlaste hulka oli mitmekordselt üle hinnatud, seevastu aga on sajandite jooksul saksa rahvusesse imbunud võõrrahvuslikke elemente.
Malle Salupere
---
Millal öeldi teile viimati, et te võiksite vaimsem olla? Ei, räägitakse ainult sellest, kui hea või halb te välja näete.
Kalev Kesküla
---
Aga andeksandmine on mõiste, millel ei paista olevat eestlaste kultuuris mingit erilist rolli. Palju võimsam on viha. Eesti poliitikule ei piisa lihtsalt vaenlase olemasolust. Vaja on ka avalikku viha tema vastu.
Tiit Hennoste
---
Õnn on midagi, mis sünnib vahel niisama sus endas, äkitselt tunned, et oled lihtsalt õnnelik. Mingi erilise põhjuseta. Mäletan, et tundsin seda kord maal kruusateed mööda sõites. Teine kord kaubamajas käru lükates. Võibolla lihtsalt pääses valla tubli annus endorfiine, mõnuaineid. Muidugi on ka põhjusega õnne olnud, kõige enam armastuses, teise inimese suures soojas läheduses. Aga see, nagu iga põhjusega õnn, võib katkeda. Asenduda meeleheitega.
Jaan Kaplinski
---
Enne Eestisse elama asumist ei süüdistanud mind keegi ökoismis. Ma olin hoopis New Yorgi yuppie – laristaja tüüp, kes hambaid harjates laseb veel joosta, selline, kes ostab kõige suurema boileri, et saaks tundide kaupa duši all vedeleda. Ma tulin riigist, mille lipukirjaks Edward Abbey nimetab „Rohkem on parem“. Aga kui me naisega Eestisse kolisime, siis ehitasime endale Piritale põhupallidest maja.
Scott Diel
---
Koraan eesti keeles – väike ime
Läänemaailm ägab juba aastaid haiguse käes, mille nimi on islamofoobia. Vähene informeeritus ja väike kujutlusvõime ning ajakirjanike madal haridustase on tinginud selle, et islamimaade mitmepalgelisest kultuurist on loodud üheülbaline koondportree, mille siiraks ja lihtsameelseks väljenduseks on kellegi Taani karikaturisti joonistused. Siiski oli Eesti ostjaskonna nii meeletu huvi Koraani eestikeelse tõlke vastu vastu mulle üllatav ning tõestab, et Eesti avalikkus näeb islamis ka midagi enamat kui terroriohtu.
Amar Annus
---
Teadlased: Pidu majanduses on läbi
Tartu Ülikooli uurimistöö ütleb, et liiga palju eestlasi töötab väikese tootlikkusega kohtades. Majandus vajab ümberkorraldamist, muidu oleme varsti suures jamas. Eesti majandus kipub „kreekastuma“, mitte „luksemburgistuma“. See tähendab, et meil valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus-hotellindus, mitte tööstus ning kõrge tootlikkusega äriteenused ja finantsvahendus. Kõige suurem mahajäämus esineb riigilt innovatsiooniabi saanud firmade osas. Eesti jääb Euroopa Liidu viiest paremast riigist maha ainult 77 korda! Nendes riikides saab abi vähemalt iga viies firma, meil aga vaid 0,3 protsenti ettevõtetest.
Sulev Vedler
---
Edgari paralleelne ühiskond
Kuna ta ei saa jagada ordeneid, lähevad loosi vapimärgid. Kuna ta ei usalda tavameediat, ostab ta aega Kruuda spordikanalis. Vabadussammas vs. vabaduskell: kunstnik Leonhard Lapini kavandatud Vabaduse kell on monument hetkele Eesti ajaloos, kus Edgar Savisaar etendas peaministrina kõige nähtavamat rolli. Taasiseseisvumine 20. augustil 1991. Tallinna munitsipaalpolitsei vs. Eesti politsei. Koostööleping Putini parteiga vs. Eesti välispoliitika: Eesti Vabariigil on NATO ja Euroopa Liit, Savisaare parteil aga koostöölepe Ühtse Venemaaga. K-kohuke vs. Jänksi kohuke.
Argo Ideon
---
To jedosta – kõrini!
Eestlased lähevad Serbiasse Eurovisionile tegema ilmale avaldust, et neil on kõrini kartulist, rohelistest ubadest ja sibulast.
Meil on „to jedosta“ veel paljust muustki: näiteks purjus peaga tehtud avariidest, lasteaiakohtade vähesusest, George Bushist. Täiesti „to jedosta“ on ehituspornost Tallinnas. Eesti eduloo pähemäärimisest ja Reformierakonna ülbusest. Meil on siiber Savisaarest, aga ka norimisest tema kallal. Ei taha kuuldagi Võsa Petsist ega jõmmikultuurist ega ülirikaste ülistamist kollases pressis. Siiber on pöörastest hinnatõusudest. Rämpspostist ja kõigist neist õnnetutest, kelle ainus väljund pärisellu on netikommentaarid. Samuti ettekujutusest, et kusagil on palju parem kui Eestis.
