Hirmu org
Masuajal on suurenenud sündivus, vähenenud liiklussurmad ja enesetappude hulk pole suurenenud. Miks nii, kui terve mõistus pakuks vastupidist?
2010. aastal oli Eesti iive positiivne. Üle kahekümne aasta, viimati juhtus nii 1990. aastal.
Liikluskultuur on paranenud, maanteel käitutakse vastutustundlikumalt. Meil pole kunagi varem olnud nii vähe liiklussurmasid kui 2010. aastal.
Meediaprofessor Veronika Kalmus: „Majandus hakkab kriisist välja nihkuma, aga sotsiaalne, vaimne, ka poliitiline tardumus kestab. Isegi poliitloosungid on vanad. Viimase Inimarengu Aruande juurde rääkisime palju tardumusest – see oli läbiv märksõna. Tardumusest pole küll veel üle saadud vaatamata majandustõusule. Mis puudutab emotsionaalset heaolu, siis tardumus kestab.“
---
Tema Ise: Edgar Savisaar
Miks liikus teie rahalaen Panama kaudu?
Kui te ütlete, et see liikus Panama kaudu, ju ta siis liikus Panama kaudu. Minu käest ei ole teil mõtet seda küsida.
Miks? Te ei tea seda?
Miks ma peaksin seda teadma?
---
Allar Jõks: Vaid demineerija eksimus on rängem valija omast
Seni, kuni meil läks majanduslikult hästi, ei häirinud valijaid poliitikute elukaugus ega ideede nappus. Majanduslik heaolu võimendas tarbimiseufooriat, mis kandus valimisvõitlusse.
Poliitilise mõtlemise massipärastumine ja rahuldumine pelgalt rahuldavaga soodustab Eesti muutumist perifeeriaks. Ei eksi need, kelle arvates ootab meid pärast valimisi ees keskpärasuse triumf. Valimistest sõltub, kas õnnestub anda poliitikale tagasi tema tõeline tähendus ja mõjutada otsustajaid. Valimistel tehtud viga ei ole võimalik nelja aasta jooksul parandada. Vaid demineerija vea hind on saatuslikum.
---
Nädala sõna:
Ürrar
On üritus ehk ürka. On muusika- ja kirjandusürrareid, rääkimata spordi- või muudest vabaajaürraritest. Nädala suurürrar on muidugi kõigi Eesti poliitürrarite isa ja ema: valimised. Ja neile järgnevad veelgi suuremad ürrarid, ürgürrarid, kus otsustatakse kõik ning millel osalemine või mitteosalemine määrab, kes on olemas, keda aga pole. Vt ka sürrar, mürrar, jauram, jõuram, üllar ehk ülikond, üllar ehk üllatus, Üllar Jörberg, Ühtne Eesti Suurkogu, üksisüritaja, üksikkandidaat, sürr, kürb, küürakas, surra-murra, murjan, joomar, joodud, labrakas, korteriläbu, pidu katku ajal, oleng.
Jõlutama
Pärast pikka talve tahaks me kõik jõlutada ehk siis juua õlut ja jalutada. Annaks Taara vaid kiiremini sooja ilma ja päikest ja ennekõike ikka seda, et justiitsministrina jätkaks tuhandest tänatud Rein Lang. Sest vaid temas on küllalt väge, et ühel päeval painutada 101 end jumalapojaks pidava sunniku pead allapoole põlvi ja panna nad hääletama selle poolt, et võiksime kõik Mupot kartmata jõlutada rõõmsa lauluga mättale ja mäe peale, avatud õllepudel ühes, terve kilekotitäis suletud pudeleid teises käes. Vt ka mölutama, molutama, mökutama, kõlutama, Erki Kõlu, „õlu on elu“, jõnk, lõnkuma, lõngus, jõrm, jõle, jõujaam, Jõune nõianaine, üle võlli, põhuteater, kõhutants, köha ja nohu, põlualune, mõnutama, kõhutama, põhku pugema, põlvi nõtkutama, Kihnu Jõnn, jokutama, JOKK, Bock, bokkima, rokkima, Pirogovi plats, Taani Kuninga aed, Stroomi rand, Harju mägi, Kadriorg, Siselinna kalmistu.
---
NO99 Valimiskool. Kuues õppetund: Valimiste võitmine ja võimuletulek
Siin mõni näpunäide algajale propagandistile. Hitler väitis, et propaganda intellektuaalne tase peab olema kohandatud masside kõige rumalamale osale. Seega: teie poliitiline sõnum peab olema nii loll kui vähegi võimalik. Aga kuidas olla loll? Kõige töökindlam variant: proovige oma loosungit erakonnakaaslaste, näiteks noortekogu peal. Öelge näiteks: „Meie teeme poliitika puhtamaks.“ Kui aplodeeriti, siis on hästi. Kui mitte, siis olite veel oma erakonnakaaslastegi jaoks liiga intelligentne.
On mõned lihtsad abivahendid, kuidas propagandist tegutseb: sildistamine, mille eesmärk on tabava väljendiga vastast alandada, nimetades teda näiteks „pimeduse jõuks“, „mõmmi-Beebiks“, „punateadlaseks“ või „rikaste tallalakkujaks“.
---
Villu Reiljan: „Poliitika pole tundeinimeste ala!“
Kui te 2007. aastal loobusite erakonna juhi kohast… (sekkub: „Ma ei loobunud, võtsin vastutuse tulemuste eest…“) Midagi pole ju paranenud?
(naerab kaua) Minul on maamehena kolm isikumandaati saadud, mulle sellest täiesti piisab. Tulgu veel mõni selline maamees…
Äkki lahkusite liiga vara?
Partei ei saa olla ühemehepartei. Ei tohigi olla. Ja kui ei ole neid, kes seda asja tahavad või suudavad ajada, või kes ei suuda meeskonda ehitada… Või kui seal on inimesi, kes tahavad võimu ükskõik mis tingimusel, siis ei saa erakonda pidada. Siis võtavad selle maameeste huvide esindamise enda peale teised.
---
Magusa elu Anna-Maria
Sadade tuhandete kroonide omastamises süüdistatav Anna-Maria Galojan on krooniline võlgnik. Ta ei tagasta raha ärimeestele, ei tasu advokaatidele ega arstidele ja virutab isegi nunnade tagant.
---
Markus Villig paneb kooli telefoni sisse
Reaalkooli õpilase Markus Villigi (17) ning tema tiimikaaslaste Indrek Vainu, Henrik Peinari, Rene Reose ja Rene Rebase ning IT-spetside koostööna sündis eKooli keskkonnale konkurent – mKool. Õpilase huvidest lähtuv mKool on aga teine tase: ta töötab paralleelselt nii mobiilis kui ka arvutis, on seotud Facebookiga ning võimaldab õpilastel kasutada ühiseid tööriistu, nagu näiteks Google Calendar, kus kuvada tunniplaani. Hiljem on kavas lisaks õpilase vaatele välja arendada ka õpetaja ja lapsevanema vaade.
---
Maria Minerva – Eesti esimene hüpnagoogilise popi staar
Minerva väljaandeid tutvustades kasutab NNF lugude kirjeldamiseks muu hulgas sõnu „hingemattev magamistoa fantaasia siidi-popp“, „armuvalus tulnuka tantsusaali hümnid“, „coke-coke-a-choo disco“, ja rõhutab, et see hippy-chick liigub liiga mitmel erineval territooriumil, et teda ühte kasti toppida.
Kuigi Maria on alles 23aastane, on ta Tallinna klubielus ja muusikapublikus tuntud figuur juba kümmekond aastat. Öistel põrandaalustel tantsupidudel lihtsalt ei olnud võimalik teda mitte märgata – pikk-pikk ilus tüdruk, kes tantsis sageli lava ees või kõlari otsas, uuris DJdelt, mis lugu mängib, peas kiirgavat – ja iga järgmine kord erinevat – värvi juuksed.
---
Krister Kivi reportaaž Liibanonist: Hirmu org
Bekaa org on Liibanoni parimaid põllumajanduspiirkondi, täidetud veiniistandustest, puuvilla- ja maisipõldudest ning üksikutest jändrikest õlipuudest. Kuid salapaikades kasvavad ka kanep ja moon.
Peatume väikses poes vee ostmiseks (õhutemperatuur kerkib keskpäevakuumuses 20 kraadi ligi) ning poodnik kergitab meie päritolumaad kuuldes imestusega kulme. „Veel eestlasi? Vii nad minema, meil on nendetagi liiga palju probleeme!“ hüüatab ta juhile. Tee on nüüd täiesti tühi, mägede poole viiva tee üht külge katab tihe võsa kuuselaadseist okaspuudest. Kuskil siin see juhtus. Siit, seda teed mööda Eesti ratturid tulid, kuid Zahle keskuseni nad ei jõudnud. On väga vaikne, kevadine päike kõrvetab, õhk on pingest paks. „Tõesti-tõesti, me peaksime nüüd lahkuma,“ palub juht.
