Ajalugu
31.07.2019, 01:00

Eesti metsi võinuks tabada samasugune häving nagu antiikmetsi

 (61)
Muistsed Kreeka ja Rooma linnad tegid oma ümbruskonna metsadest üsna lagedaks. Põhimõtteliselt sama oli juba Rootsi ajal juhtumas ka Eesti metsadega.
Alo Lõhmus
ROOMA ÜMBRUS LAGEDAKS: Antiikne Kreeka ja Rooma seostuvad kivist varemetega, kuid tegelikult rajanesid need tsivilisatsioonid suuresti puidul. Puust olid enamik maju, puust valmistati kauba- ja sõjalaevu, tehti tööriistu ja algelisi mehhanisme. Lõviosa kulus aga kütuseks. Nii muudkui raiuti.
Shutterstock

Ehkki antiikne Kreeka ja Rooma assotsieeruvad meile suurejooneliste kivist varemetega, rajanesid need tsivilisatsioonid suuresti puidul. Puust oli ehitatud enamik maju ning puust valmistati nii kauba- kui ka sõjalaevu. Puust tehti tööriistu ja algelisi mehhanisme. Lõviosa antiiksest puidutarbest, hinnanguliselt kuni 90 protsenti, kulus aga kütuseks. Omakorda suure osa küttepuudest neelas metallurgia ning keraamikapõletamine.

Rauamaagist sulatati toorrauda šahtahjudes, mis töötasid puusöel. Tonni puusöe saamiseks läks vaja seitse tonni puitu. Arheoloogide hinnangul langetati Kreeka-Rooma ajal Vahemere ääres metallitöötlemiseks vähemalt 280 000 ruutkilomeetrit metsa ning esimesena kadusid just kaevanduspiirkondade metsad.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega
Mis on Delfi Kogupakett?
Kommenteeri Loe kommentaare (61)