Bordelli asemel vanadekodu, aga rahu ikka ei saa
Bordelli asemel vanadekodu, aga rahu ikka ei saa
Vaikses eramajade piirkonnas on üks krunt ärimaa. 2012. aastal avati kahekorruselises majas vanadekodu. Seal elab praegu 25 vanurit, kuid kontrollide armee võiks arvata, et sinna on asutatud mingi kurjategijate pesa. Vanadekodu on käinud kontrollimas nii Põhja politsei ametnikud (vähemalt kaks korda) kui ka munitsipaalpolitsei (vähemalt kolm korda). On käinud Pirita linnaosa sotsiaalosakonna ametnikud. Kaebused on läkitatud Harju maavalitsusele ja maavanemale isiklikult, samuti Terviseametile ning Riigikogu saadikule. „Rikkumisi pole tuvastatud,“ ütleb direktor.
Majas valitseb vaikus, mõni vanur on voodis, mõned istuvad vaikides ümber suure laua maja päikesepoolsel küljel.
"Terved ööd olin üleval, tingel-tangel käis kogu aeg, närvid olid läbi.“ Kui bordell lõpuks 2011. aastal kinni pandi, sai naaber Ülle aastakese hingata. „Kui märtsis 2012 vanadekodu tuli, siis algas lärm hommikul kella seitsmest ning see põrkab akendesse õhtuni,“ räägib Ülle.
"Vanaemapüksid“ suruvad stringid nurka
Sada aastat tagasi ei kandnud paljud eesti naised veel aluspükse, tänapäeval on aga raske leida naist, kel puuduks eelistus liinil stringid-tangad-hipsterid. Moekunstnik Anne Vetik: ”Mitte kunagi ajaloos pole ühegi naise riidekapis olnud nii palju alukaid, rinnahoidjaid ja muud pesu kui tänapäeval”.
Eestis on 11 300 meest vanuses 30+, kes elavad koos emaga
Naised lähevad linna, mehed jäävad maale. Üksi.
“Naised on mobiilsemad ja kolivad maalt ja väikelinnast sagedamini suurtesse linnadesse või välismaale,” teab Anu Tõnurist statistikaametist. “Mehed jäävad, ei teagi miks, võib-olla mugavusest.” Elu vanematega veetev mees on ühtaegu rebell ja pehmete väärtuste kandja. Ta kannab pehmeid väärtusi, sest on vanematele toeks. Ja ta on rebell, sest astub kõrvale üldtunnustatud elumudelist, mille juurde kuuluvad abielu ja lapsed.
Reformierakonna põlvkond. Müümise kunst
Nad jõudsid tööturule soodsamal ajal kui laulva revolutsiooni lapsed. Nad pole oma silmaga näinud Nõukogude Liitu. Nad on eluga rahul.
Eestis on üles kasvanud põlvkond noori, kes ei ole oma teadliku elu jooksul näinud ühtegi valitsust, millesse ei kuuluks Reformierakond.
Mis neid ühendada võiks? Mis eristab neid varasematest põlvkondadest?
Laulva revolutsiooni lapsed, keda oli palju, mahtusid vaevu ära – põhikooli, ülikooli, tööturule. Kõike oli liiga vähe – ruumi, õpetajaid. Kui nemad hakkasid tööd otsima, valitses Eestis majanduskriis ja tööpuudus.
1990ndate algul sündinute põlvkond jõudis kooli siis, kui laulva revolutsiooni lapsed olid lahkunud ning tühjaks jäävad koolid võitlesid iga hinge pärast. Reformierakonna põlvkond on privilegeeritud – hoitud, poputatud.
Miks just noorte seas on Reformierakonna toetus suurim?
Eesti inimarengu aruanded näitavad Eesti noorte suurt eluga rahulolu. Õppurite seas on eluga rahulolu viis korda suurem kui näiteks pensionäride seas.
Reformierakonna reklaamid toovad inimesteni ideaalmaailma. Kodud on alati korras, kellegi silmade all ei ole tumedaid varje, lapsed ei kisenda, vaid mängivad rõõmsalt, ja särgikraed on alati triigitud. See on maailm, kus jõulude ajal sajab alati lund, kuu on alati täiskuu, maksud on madalad, töötuks jäävad ainult laisad ja haigeks jäävad need, kes on teinud valesid elustiilivalikuid. Selle maailmaga on lihtne samastuda, kui oled noor, kui oled terve, kui oled nii nagu peab. See on tulevik, kuhu tahaks sisse hüpata – kui elu on alles ees.
Külli-Riin Tigasson
Hirm ja rahvuslus. Häda demokraatia pärast
Rahvus kujutab endale ette, et Jumal või loodus on talle eraldanud territooriumi ja teised võivad sellel territooriumil elada – kui neid ei ole liiga palju – ainult rahvuse armust, mille võib iga hetk lõpetada. Varad sellel territooriumil kuuluvad samuti rahvusele. /-/ See pole juhus, et kõiksugused demokraatiavaenulikud tendentsid sisaldavad oma sõnalises tähistuses „–foobia” järelliidet, hirmu tähistajat. Turvalises ühiskonnas fašistlikud ideed ei nakka. Kui igas linnaosas võib turvaliselt jalutada, kui igaüks võib olla kindel, et ta mõtte- ja väljendusvabadus ei ole piiratud, et ta võib hirmuta välja öelda oma veendumusi, siis võivad koraanid ja meinkampfid vedeleda igal lauanurgal.
Lihtsustatult võib öelda, et Eesti ja eestlus võlgneb oma olemasoluõigustuse antiikfilosoofilisele ideele, et suurus ei loe. See, et Eesti on nii väike ja eestlasi on nii vähe, ei tee seda kuidagi vähem riigiks või vähem rahvuseks kui mõnda suurt ja vägevat. Substantsi tasandil on eestlane hiinlasega võrdne. Rahvus on rahvus ja punkt.
Mihkel Kunnus
Kapo vahistas terrorikuriteos kahtlustatava oivikust tudengi
Eestist Süüriasse ISISe ridadesse võitlema läinud Abdurrahman Sazanakov küsis sõpradelt raha. Teda aidanud mehed ootavad nüüd trellide taga kohut.
Valitsus murrab lubadusi
Valitsuse kevadine lubadus: Seati kaks eesmärki. Hariduskulud moodustavad 6–7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Hariduse rahastamise osakaal riigieelarves ei kahane.
Sügisene tegelikkus: Mõlemad eesmärgid jäetakse täitmata. Kui tänavu läks haridusele 6,3 protsenti SKTst, siis järgmisel aastal 6,0 protsenti.
Alates 2013. aastast on hariduskulud moodustanud riigieelarvest 9,4 protsenti. Tuleval aastal langeb see 8,8 protsendile. Samas kasvab riigieelarve üldmaht 4,4 protsenti.
Valitsuse kevadine lubadus: Teadus- ja arendustegevuse rahastamine kasvab 1 protsendini SKTst.
Sügisene tegelikkus: Tänavu moodustavad valitsussektori teaduskulud 0,85 protsenti SKTst.
Lubatud kasvu asemel ootaks 2016. aastal ees hoopis langus 0,78 protsendile. Riigieelarve prognoosi kohaselt kahaneb teaduskulude osa ka edaspidi.
Osta poest seda, mida su vanaema oleks toiduks pidanud.
Evelin Ilves
