Täna selgub, kas maailma ühed parimad vehklejad on toonasest raskest vaimsest madalseisust roninud välja absoluutsesse tippu ehk toovad koju olümpiakulla.

Taasavaldame 2019. aastal kirjutatud loo muutmata kujul. 

---

Vehklemisringkondades liiguvad jutud, et Katrina Lehis polevat pärast EM-tiitlit enam piisavalt treeningutele pühendunud. Raske füüsiline töö, mis kuldsest juuniorist stabiilse naisteklassi tipu teeb, olevat tegemata jäänud. Kuid need on kõigest jutud. Nagu needki, et Nelis-Naukas tahtvat Lehist maailma parimaks teha kangemini kui too ise. Ja et Lehis pole rahul, kui vähe ta perega kvaliteetaega veeta saab. Või et Nelis-Naukase juurest jooksevad varem või hiljem ära kõik, sest tema temperament muutub pikapeale väljakannatamatuks.

Katrina Lehise enda hääl on tume, otsusekindel ja äärmiselt rahulik.

„Ma ei arva, et ta mulle kunagi andestab, kui asjad sedasi jäävad. Aga eks ma nägin seda tulemas."

See tuli paljudele nagu välk selgest taevast, ka mulle,“ ütleb Katrina Lehise (24) ootamatu treenerivahetuse kohta Eesti meeste vehklemise esinumber, Lehise trennikaaslane ja tema nüüd juba ekstreeneri Helen Nelis-­Naukase (58) poeg Sten Priinits.

„Eks need mõtted olid mul juba ammu peas,“ selgitab Lehis ise treenerivahetuse tagamaid. „Ma ei tea, kui palju sa viimasel võistlusel toimunud intsidendist tead (mõnede kirjelduste kohaselt olevat Nelis-Naukas oma hoolealust juhendanud agressiivsel ja sündsusetul viisil – EE), aga võin öelda, et see polnud kindlasti esimene kord.“