Hiiglaslik videopanoraam Vaikse ookeani saarte põlisrahvastest Kumus

Kui Uus-Meremaa kunstniku Lisa Reihana ja tema elukaaslase, muusik James ­Pinkerigakohtume, et rääkida Reihanale rahvusvahelise tuntuse toonud võimsast videoteosest „In Pursuit on Venus [infected]“, ei lähe väga kaua aega, kui tuleb jutuks USA kirjaniku Dee Browni kiidetud raamat „Mata mu süda Wounded Knees“. Raamat, mis räägib indiaanlaste ajaloost, nende kultuuri ja tsivilisatsiooni hävitamisest Ameerika Läänes, on neile tuttav. „Samasugune mentaliteet, samasugune koloniseerimine jõudis Ameerikast hiljem Uus-Meremaale ja Austraaliasse. See tuli maadeavastajatega kaasa,“ räägib Pinker, Reihana teose helitausta autor.

Kui Brown püüab oma teoses kirjeldada Ameerika Lääne „avastamist“ indiaanlaste vaatepunktist, siis sama teeb „In Pursuit of Venus“ (2015–2107) Vaikse ookeani saarte rahvaste koloniseerimise looga. „USAs oli väga levinud arusaam nimega Manifest Destiny (e.k Jumalast ilmutatud eesmärk – 19. saj USA poliitikute demagoogiline fraas, mille järgi pidi USA annekteerima naabermaad koos Kuubaga ja millega õigustati indiaanlaste maade hõivamist – KK),“ jätkab Pinker. „Et pärismaalaste saatus on niikuinii välja surra. Ja selline arusaam jõudis ka Uus-Meremaale. Et Uus-Meremaa pärismaalased, maoorid, surevad niikuinii välja, miks me peaks aitama neil ellu jääda. See on lihtsalt ajaraisk. Nad on väärtusetud metslased, pole isegi orjadeks piisavalt head. Nii et see oli kohutav aeg. Ja seda traumat elavad Vaikse ookeani saarte rahvad siiani läbi.“