Möödunud nädalal avati Kumus kolonialismi-teemaline näitus „Vallutaja pilk“, mille keskmes on Uus-Meremaa kunstniku Lisa Reihana lummav videoteos „In Pursuit on Venus [infected]“. Kunstnikuga kohtus Kadri Karro.
MASTAAPNE TEOS: Taasesitades mänguliselt 19. sajandi alguses Prantsusmaal toodetud pilttapeeti, uurib ja nihestab Lisa Reihana hiiglaslik videopanoraam „In Pursuit of Venus [infected]“ kujutisi tsiviliseeritud eurooplaste ning barbaarsete ja eksootiliste Vaikse ookeani maade elanike kohtumistest.
Eesti Kunstimuuseum
Kui Uus-Meremaa kunstniku Lisa Reihana ja tema elukaaslase, muusik James Pinkerigakohtume, et rääkida Reihanale rahvusvahelise tuntuse toonud võimsast videoteosest „In Pursuit on Venus [infected]“, ei lähe väga kaua aega, kui tuleb jutuks USA kirjaniku Dee Browni kiidetud raamat „Mata mu süda Wounded Knees“. Raamat, mis räägib indiaanlaste ajaloost, nende kultuuri ja tsivilisatsiooni hävitamisest Ameerika Läänes, on neile tuttav. „Samasugune mentaliteet, samasugune koloniseerimine jõudis Ameerikast hiljem Uus-Meremaale ja Austraaliasse. See tuli maadeavastajatega kaasa,“ räägib Pinker, Reihana teose helitausta autor.
Kui Brown püüab oma teoses kirjeldada Ameerika Lääne „avastamist“ indiaanlaste vaatepunktist, siis sama teeb „In Pursuit of Venus“ (2015–2107) Vaikse ookeani saarte rahvaste koloniseerimise looga. „USAs oli väga levinud arusaam nimega Manifest Destiny (e.k Jumalast ilmutatud eesmärk – 19. saj USA poliitikute demagoogiline fraas, mille järgi pidi USA annekteerima naabermaad koos Kuubaga ja millega õigustati indiaanlaste maade hõivamist – KK),“ jätkab Pinker. „Et pärismaalaste saatus on niikuinii välja surra. Ja selline arusaam jõudis ka Uus-Meremaale. Et Uus-Meremaa pärismaalased, maoorid, surevad niikuinii välja, miks me peaks aitama neil ellu jääda. See on lihtsalt ajaraisk. Nad on väärtusetud metslased, pole isegi orjadeks piisavalt head. Nii et see oli kohutav aeg. Ja seda traumat elavad Vaikse ookeani saarte rahvad siiani läbi.“
