Kui avada megakiriku Hillsong kodulehekülg, siis kõigepealt ilmub üle ekraani suur värviline pilt. Sellel ei ole Jeesust. Ei ole riste, pole kirikut. See pole maal paradiisist. Sellel pildil pole midagi, mis viitaks kristlikule organisatsioonile.
Fotolt paistab suur hallitäis rahvast, kes rokib sinises saalivalguses. Jah, neil on käed üles tõstetud – äkki on see pöördumine Jumala poole? Või siiski kaasaelamine esinejale pildi keskel asuval eredalt valgustatud kontsertlaval?
Sama lugu kogu visuaaliga Hillsongi veebiküljel. See on trendika disainiga, moodsa koloriidiga, fotod nagu elustiilisaidil. Kui vajutada nupule „Jesus“, avaneb külg, mille piltidel on lõkked ja ilutulestikud öös. Midagi sellist näeks vist Burning Mani festivalil.
Hillsong on üks nelipühilaste moodsatest kirikutest, kelle sihtgrupiks on noored suurtes linnades – inimesed seal, kus inimesi on palju. Oma imagos hoiavad nad tänapäevast joont. Kasutavad enda heaks popkultuuri – nende ülistuslaulud kõlavad kui Coldplay või EDM-pop – ja praeguse tehnoloogia võimalusi, mistõttu hüütakse neid siin-seal hipsterkirikuteks.
Ja oma tegevuses on nad efektiivsed. Kui vanemad kirikud ja kogudused USAs on kimpus noorema põlvkonna kõnetamisega, siis uute nelipühilaste ja karismaatiliste kirikute (charismatic churches) kogudused aina kasvavad. Neist on saanud Hollywoodi trendirahvale koht, kus olla. VIP-liikmeteks on neil poptähed, näitlejad, profispordistaarid, Kardashianide suguselts. Siit kiriku teinegi hüüdnimi – celebrity church.
2014. aastast on hipsterkirikute käilakujuks endine lapstäht, eluga üksjagu pahuksis olnud Justin Bieber, kel on Instagramis 122 miljonit jälgijat. Tema roll on nagu Tom Cruise’i roll saientoloogiakirikus, mille maine on tänaseks Hollywoodis ja maailmas risuks pudenenud.
Lõppeval aastal tõusis trendikirikute uueks aplombikaks eestkõnelejaks megastaar Kanye West.
