Maailmakuulsa helilooja elu suuremate saladuste hulka kuulub küsimus, kas Minona oli Beethoveni ja paruness Stackelbergi tulise armuöö vili. Äsja esietendunud Jüri Reinvere ooper „Minona“ räägib just sellest.
KES OLI MINONA ISA? Arvutused näitavad, et Minona von Stackelberg (paremal) oli tegelikult Beethoveni ja paruness Stackelbergi tulise armuöö vili.
Illustratsioon: Joseph Willibrord Mähler, erakogu
Mais 1799 saabus Viini Ungari aadlidaam krahvinna Anna Brunsvik de Korompa. Leskkrahvinna elas kaunis lossis Budapesti lähedal Martonvásáris ühes nelja lapsega. Viini reisis ta koos tütarde Thérèse ja Joséphinega, et paluda Austria pealinna kuulsaimal pianistil ja heliloojal Ludwig van Beethovenil anda neiudele klaveritunde.
Beethoven nõustus ning Thérèsest ja Joséphinest said tema esimesed õpilased ja hiljem lähedased sõbrad. Veelgi enam, Ludwigi ja 20aastase Joséphine vahel lõi lõkkele palju aastaid kestnud armulõõm.
Igavene teine
Beethovenil ei olnud õnne, sest Joséphinest sai õige pea abielunaine: ta naitus kõigest poolteist kuud hiljem, 27. juunil 1799 viiekümneaastase krahv Joseph Deym-Stritéziga. See oli pigem mõistuse, mitte armastuse liit ning ei seganud Beethovenil kahe õega tihedasti edasi suhtlemast – kohates neid küll Viinis, küll Ungaris Martonvásári, Ofeni või Korompa (praegune Slovakkia linn Krompachy) külastamise ajal.
