Ede Raadiku plahvatusohtlik segu elust ja kunstist
Kohtume Ede Raadiku ning fotograaf Vallo Kruuseriga ühel veebruarikuu reedel Salme trammipeatuses Kalamajas, mille lähedal mõlemad Edega elame. Tramm viib Koplisse, uude kunstnike tõmbekeskusse (loe: esialgu veel odav ateljeeüür!) Põhjala tehases. Mere ääres, tühjade tööstushoonete ning sõna otseses mõttes tühermaa vahel. Kui kell kolm Põhjala territooriumil asuvasse Karjase Saia pagarikotta teed jooma jõuame, on kogu selle päeva pirukatoodang juba tund aega tagasi läbi müüdud.
Põhjala tehas näeb välja nagu linna teises otsas asuv kunsti- ja ateljeedekeskus ARS, milles on lõhkenud pomm. Ede ateljee asub tühjana seisvate ruumide vahel, kõikjal on remonditolm. Viiekümne viie ruuduse stuudiopinna ühes otsas on plastmassist kausid täis pastelsetes toonides vahtu – Ede katsetused Tallinna Linnagaleriis avatud näituse „Parim, kes sa kunagi oled“ jaoks, mille visuaalselt silmapaistvaima osa moodustavad samad kirjud kausid värvilise vahuga, mida naised üldiselt kasutavad oma ihukarvade eemaldamiseks.
Selle raseerimisvahu-installatsiooniga seoses – kas sa ise raseerid ennast?
Jalgadelt jah, kätelt ja mujalt – ei!
Sa tegeled oma loomingus naiselikkuse atribuutideks peetavate teemadega, nagu menstruaaltsükkel, viljakus, aga ka abort ja menopaus. Oled uurinud naise menstruaaltsüklit, mis on „katki“, rikutud haigusest nimega endometrioos. Sa pole varjanud, et põed seda ka ise.
On olnud kordi, kus olen pidanud valude tõttu EMOsse pöörduma. Valu põhjustab see, kui endomeetrium, emaka sisemine kude, kasvab kohtades, kus seda olla ei tohiks, ja see reageerib samamoodi tsüklilistele muutustele ehk veritseb kuus korra. Aga verel ei ole väljapääsu ja siis tekib põletik, mis põhjustabki kroonilist valu.
