Enamik töötajaid kaaluks lahkumist, kui tööandja esindaks neile vastuvõetamatuid väärtusi
Suurimaks ühiskondlike muutuste mõjutajaks peetakse meediat ning enam kui pooled inimesed kaaluksid töökohalt lahkumist väärtuskonflikti korral.
Tänavu teostatud uuringu näol on tegu jätku-uuringuga 2017. aastal läbi viidud samasisulisele küsitlusele inimeste suhtumisest vastutustundlikkuse temaatikasse. Küsitlus viidi läbi 2020. aasta alguses uuringufirma Norstat poolt. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 18–80 üle Eesti esindusliku valimiga vanusegruppide, sugude ja regioonide lõikes.
Olulisim teema on keskkond
Uuringust selgub, et olulisim teema, mida eesti inimeste hinnangul ettevõtted adresseerima peaksid, on ringmajandus, jäätmetekke vähendamine ja korduskasutus, mida tõi välja 49% uuringus osalejatest. Oluliste teemadena järgnesid looduse hoidmine (48%) ja kohalik tootmine (41%).
Kui meeste ja naiste võrdluses oluliste teemade osas suuri erinevusi pole, siis rahvuste lõikes ilmnevad arvestatavad erisused. Kui eestlastel on viie olulisema hulgas ka kiimamuutus ning läbivalt peamiselt keskkonnaalased eelistused, siis muud rahvused peavad olulisemaks inimese n-ö baasvajadusi rahuldavaid teemasid nagu inim- ja tööõigused ning tervishoid.
Ettevõtetelt oodatakse tegusid
Kolme aastaga on kasvanud nende inimeste hulk, kes usuvad, et ettevõtetel on võimalus mõjutada ühiskondlikke muutusi (37% vs 28%) ning üle poolte (58%) ootab neilt konkreetseid tegusid vastutustundlikkuse väljendamiseks. Pelgalt annetamisega enam tarbijat ei veena – vaid 18% vastanutest on seda meelt, et parim viis ettevõtte ühiskondliku meelsuse väljendamiseks on raha annetamine. See ei tähenda, et ei oodata selgemat arvamuse ja seisukoha võtmist ka avalikult – üha enam oodatakse konkreetsete sammude astumist. Kõige tugevama toetuse andsid sellele juhid, ettevõtjad ja tippspetsialistid ise – 64% arvab, et esmalt tee midagi ära ja siis räägi sellest.
Meedia võimalus ja vastutus
Olulisimate kanalitena info hankimiseks tuuakse välja sotsiaalmeediat (46%), uudiseid (44%) ja ettevõtte kodulehekülge (35%). Suurimat võimu ühiskondlikke muutuseid mõjutada nähakse aga selgelt meedial, millesse usk on suurim kõige nooremas vanusegrupis (83%). 18–22-aastased usuvad ka enim üksikisiku võimalustesse mõjutada ühiskondlikke muutusi.
Võrreldes 2017. aastaga on aastaks 2020 mõnevõrra vähenenud kõigist väljapakutud kanalitest infohankimine ning veidi suurenenud sõprade, kolleegide ja perekonna käest informatsiooni saamine.
Tööandjana tasub järele mõelda
Ettevõtte väärtusruum mõjutab oluliselt ka mainet tööandjana. Koguni 57% kaaluks töökohalt lahkumist, kui tööandja või otsene ülemus väljendaks sõnades või tegudes vastuvõetamatuid väärtusi või seisukohti. Suurem valmisolek seda teha on pigem naistel (61%) kui meestel (54%).
Vastutustundlik ettevõte peab tegutsema selle nimel, et majanduskeskkond areneks ning sotsiaalne panus oleks võimalikult suur, aga ka looduskeskkonda ei rikutaks rohkem kui me seda juba rikkunud oleme. „Meie soovitus klientidele ja kõigile teistele on: võtke vastutus, julgege öelda, mida te arvate, julgege teha nii väikseid kui suuri samme, et parandada ettevõtte mõju ühiskonnale ja julgege sellest ka rääkida. Vastutustundliku tegevuse ja selle läbi kuvandi loomine organisatsioonile pole ilu- või- trendikaup, vaid aja vältimatu nõue, sest iga ettevõte on omanäoline ja teie tegevused ning oluliste mõjude suurendamine on teie enda kätes. Sest vastutuse võtmisest hakkab aina rohkem sõltuma organisatsiooni maine nii koostööpartneri kui tööandjana, aga ka kasum,“ võtab Milttoni tegevjuht ja uuringu üks kaasautoritest Annika Arras uuringutulemused juhtidele ja ettevõtetele kokku.
Milttoni tiim plaanib sel aastal jätkata süvendatult ühiskondlike arengute ja ootuste uurimist ja analüüsi. Eesti kontekstis on fookuses põhjamaise väärtuspõhise juhtimiskultuuri ja vastutustundliku ettevõtluse arendamine. Käesolev uuring on siinsetele organisatsioonidele ja ettevõtetele toeks nende otsuste langetamisel.
