Venemaa suurepärane näilisus: idanaabri võitlus koroonaviirusega meenutab Nõukogude aega

Idanaabrite juures tehakse näitemängu, kus viirusel on kandev roll.

Eelmise kuu lõpus, täpsemalt 28. aprillil leidis aset Venemaa presidendi kolmas pöördumine oma rahva poole. Kolmas pöördumine epideemia ajal, mis ametlikult algas idanaabrite juures 28. märtsil koos n-ö töövaba perioodiga. Eelmised kaks pöördumist ei jäänud millegi poolest silma. Nende põhjal võis jääda mulje, et Venemaal epideemiaga muresid ei ole.

Arusaadav hoiak. Algsete plaanide kohaselt pidanuks 22. aprillil (huvitaval kombel justament päeval, kui Nõukogude Liidu rajaja ning esimene kommunistlik diktaator Vladimir Uljanov-Lenin oleks saanud 150aastaseks) toimuma üldrahvalik hääletus põhiseaduse muutmise asjus.

Konstitutsiooni muudatustega saanuks Vladimir Putin alustada oma presidentuuri nii-öelda puhtalt lehelt, sest tema eelmised võimuloleku korrad oleks tühistatud. Obnuljenije ehk „nullistamine“, nagu seda hakkasid nimetama nii tõsised poliitvaatlejad kui ka iga masti naljahambad. Sündmuste käik oli üksikasjadeni läbi mõeldud – Lenini sünnipäeval antakse Putinile õigus valitseda Venemaad elu lõpuni ning 9. mail tähistatakse teises maailmasõjas saavutatud võidu 75. aastapäeva. Kogu sinna juurde kuuluva tulevärgiga ning truualamlikkusega valitseja isiku vastu.

Siis tuli viirus, igavene närukael. 21. märtsil, kui Venemaal registreeriti 253 haigusjuhtu, lasi riiklik televisioon eetrisse (vist) musta huumori valdkonda kuuluva intervjuu. Uudisteankur – kena noor naine – vestles rohelist kombinesooni ja spetsiifiliste oradega svammkiivrit kandva tüübiga. Viiruseks kehastunud tulnukas-tüüp annab aru, kust kohast ta Venemaale ilmus ning mida ta elust ja maailma asjadest ka muidu arvab. (Küsimus: „Teie lemmikraamat?“ Vastus: „Stephen Kingi „The Stand“, kuigi minu puhul pole see lugu nii eepiline.“)