Ansambel Taak pole kellelegi otsesõnu midagi lubanud ja tunduks ebaaus nende promomaterjale neile ette heita. Kuid ikkagi tundub kummaline, et plaat, mis pidi olema nõnda avanev ja avardav, suubub lõplikku letargiasse juba oluliselt enne lõppu. „Põgenemiskatse“ läheb liikvele doom-metal’i juur(t)est ja püüab haarata teiselt poolt endasse eksperimentaalsemat post-rock’i, kuid teekond edeneb üsna kitsast ja konservatiivset rada mööda ilma huvitavate žestide ja tõelise riskita. Seda võib hea tahte korral „minimalistlikuks“ nimetada, aga päris sagedasti tähendab see lihtsalt muusika mürapotentsiaali viisakat taandumist Mart Kalveti vokaali ja sõnade ees.
Nii et kui kokku võtta, siis pole bändi ambitsioonidel midagi viga, kui nad eskiisina paberile kirja panna. Aga pole põhjust ka teeselda, nagu plaaniksin ma „Põgenemiskatset“ lähimas tulevikus uuesti kuulata. Teie riskid on teie eneste võtta …